mu 9 aastane poeg on selline aktiivne ja väga vahva kodustes tingimimustes,väljaspool seda aga selline,kes algul ei saa vedama,pärast pidama.oma klassis parimat sõpra tal ei ole,üks poiss on,kellega nad käisid ka lasteaias koos aga selliseid ,kellega peale kooli rohkem aega veeta ei ole.Osade laste vanemad vist ei luba siiani kedagi oma koju ega oma last teiste koju,kui õue lubatakse siis vist ainult teada tuntud sõpradega.Koolivaheajad ja peale kooli olemised on mu lapsel igavad,sest ta istub kodus teleka ees ja vahib tobedaid multikaid.Kui se üks sõber tuleb välja,on tore,kui ei siis polegi tal kedagi teist ja too sõber on ka selline,kes suhtleb minu lapsega siis kui kedagi teist parasjagu võtta pole ja kui see lubab külmikust süüa mida tema tahab(!!!).Kevadel ma ütlesin pojale et küsigu teistelt poistelt telefoninumbreid,mida ta aga ei teinud.Enamik siin lähedal elavatest lastest on aga venelased.Kuidas saaksin teda julgustada või mida tegema,et ta ei raiskaks oma noorust toas istumisele.Peaksin ise talle sõpru sebima?Vaevalt.Ta ei ole tegelikult selline arg ja äpu nohik.Kuidas edasi?
Olete mures, sest teie poeg ei veeda aega sõprade seltsis. Ainus poiss, kellega laps peale kooli suhtleb on üks lasteaiaaegne kaaslane.
Tõepoolest, mitte kõik lapsed ei tekita endale sõpru n. ö. lennult. See on üldjuhul normaalne, sest inimesed ongi erinevad. Kui ekstravertsemad inimesed, s.h. lapsed, on oma käitumiselt väljapoole suunatud, nad püüavad tähelepanu, neile on suhtlemist alustada lihtne ja loomulik, nad on igas mõttes sotsiaalsemad, siis teisd jällegi enne mõtlevad, kui midagi teevad või ütlevad, nad on kinnisemad ja ehk ka oma käitumiselt natuke aeglasemad. On leitud, et introvertsematel (sissepoole suunatud) inimestel on aju oluliselt aktiivsem, kui teist tüüpi inimestel ehk käitujatel. Tihti on introverdi puhul nii, et peale sellist intensiivset mõtlemistegevust ja erinevate olukordade kaalumist otsustavad nad, et polegi mõtet üldse reageerida ja pealegi on tõenäoliselt kiiremad ja rahutumad juba järgmise teema üles võtnud. Grupis tunnevad üldjuhul end paremini just need “käitujad” ehk väljapoole suunatud inimesed.
Kuna inimene on loomu poolest sotsiaalne olend, siis üldiselt igatsevad ka rahulikumad ja ettevaatlikumad lapsed sõprade tähelepanu ja suhtlust. Tavaliselt tunnevad sellised lapsed end turvalisemalt ühe või paari sõbraga suhtlemisel. Kui teete pojaga koos midagi lõbusat või kui ta räägib oma päevast, siis võiksite tasa ja targu teda kuulates teada saada, kas ta tunneb muret selle üle, et tal ei ole sõpru või mis ta üldse sõpradest arvab. Kindlasti ei tasu talle etteheiteid teha, et on jälle toas ja ei tasu ka väga küsimustega pinnida. See pigem blokeerib olukorra. Kasutage aktiivset kuulamist- tõelist kuulamist. Meie koduleheküljelt leiate Suhtlemisoskuste KKK alt infot aktiivse kuulamise kohta. Selline kuulamine ei pruugi õnnestuda esimesel korral, kuid vilumuse kogunedes saate kindlasti teada uut infot oma poja mõtete ja tunnete kohta.
Kindlasti saate oma last ka toetada sõprade leidmisel. Kui seda mitte kinnisideeks võtta, siis võiks abi olla näiteks, kui suhtlete ise oma lapse klassikaaslaste või lähiümbruse laste vanematega. Võib olla kutsute neid ise külla või võtate ette mingisuguse kogukonna võrgustiku ühise tegevuse, näiteks ümbruse koristamise, millegi loomise, või kasvõi ühise grillipeo läbiviimise. Lapsed leiavd tihti sõpru trennidest või tegevusringidest. Võib olla laiaksite koos mõne uue hobi lapsele ja sellega koos kasvab ka võimalus, et lapse huvi mõne teise lapse huviga kattub. Kui lähiümbruses elavad vene rahvusest pered, siis võiks sealt saada hea algus vene lastega suhtlemiseks ja ka niiviisi vene keele ja traditsioonide tundmaõppimiseks. Suhetes ettevaatlik laps tunneb end turvalisemalt, luues tutvusi lastega neist peredest, kellega suhtlevad ka tema vanemad.
Soovin teile ilusat suve jätku!
