Tere.
Minu suur mure on 5.aastase poisiga lasteaias. Ta on mul väga energiline laps. Oleme käinud psühholoogide juures, hüperaktiivsuse diagnoosi pole pandud. Lasteaias tekib palju konflikte teiste lastega. Löömises, lükkamised. Nüüd on tulnud ka solvumised. Probleem selles, et lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed teevad minu lapse käitumist kodus järgi ning, et nende lapsed kannatavad pidevalt minu lapse halvas käitumises. Olen saanud ka päris pahade sõnadega lapsevanema käest pahandada. Olen käinud isegi juhataja jutul. Kodus ta minuga nii ei käitu, kodus on ta mul hea laps, saab palju tähelepanu. Õhtuti käime jalutamas, teeme palju asju koos. Ta teeb palju komplimente, märkab väga palju pisiasju. Isegi seda kui mul on uus riideese või olen tulnud juuksurist. Teeb ka teistele palju komplimente. Kui lasteaias taas midagi juhtunud, siis ta elab seda kodus õhtuti veelkord üle. Ta räägib oma nähtamatu sõbraga päevasest insidendist. Umbes nii, et ma ei tahtnud temale haiget teha, see juhtus kogemata. Ja olen märganud ka seda, et just siis poeg pissib ka voodisse. Ja kui ta minule räägib sellest juhtunust, siis rääkimise ajal oleks tal nagu õhupuudus.
Ma ei tea enam mida teha, kuidas käituda või kelle poole pöörduda. Kardan kõige rohkem oma lapse närvikava pärast.
Ma saan aru, et kodus teil lapse käitumisega muret ei ole. Probleemid tekivad lasteaias. Olete märganud, et kui lasteaias on mingi tüli olnud, siis kipub laps öösel voodisse pissima ja rääkides oma probleemidest tekib õhupuudus. Kui teil kodus pingeid pole ja on üldiselt hea õhkkond, siis on see lapsele suur toetus. Kui lasteaias tekivad lastevahelised tülid, siis neid saab suunata ja lahendama õpetada ikka õpetaja. Lapsevanem ei saa tööl või kodus kuidagi suunata last, kes on samal ajal lasteaias. Koostöö õpetajaga on muidugi väga oluline - õpetaja näeb, mis toimub rühmas ja teie tunnete oma last ning teate tema harjumusi ja vajadusi. Õpetajaga tasub arutada, kas oleks kasu, kui veedate ühe päeva lasteaias või oskab ta teile midagi muud soovitada.
Kui lapsel on mured, millega ta ise toime ei tule, siis võibki juhtuda, et ta hakkab nö halvasti käituma. Sel juhul on vaja halb käitumine lõpetada ja püüda siiralt mõista, mida laps tegelikult vajab või mis teda häirib. Kui laps hakkab teile kodus midagi rääkima, siis on oluline teda lihtsalt kuulata ilma selgituste ja õpetusteta. Kui kuulate last, siis võtke selleks aega, hingake ise rahulikult ja märgake, kas teie enda keha on lõdvestunud. Kui teie keha on rahulik, siis mõjub see lapsele ka rahustavalt ja tal on lihtsam vabalt hingata ning end väljendada. Peegeldage kuulates tagasi seda, kuidas lapsest aru saate ja kuidas teile tundub, et laps end tunneb. Näiteks: “Teil oli tüli ja sa lõid teda. Ja nüüd sa oled kurb, sest ta sai haiget ja õpetaja riidles.“ Tähtis on proovida mõista, mis oli lapse tegelik vajadus – „sa tahtsid ise selle rattaga sõita ja sulle ei meeldinud, et ta ei andnud seda sulle“. Kui last kuulata ja sõnastada seda, mis tema sees toimub, siis õpib laps ka ise oma vajadusi sõnadega väljendama ning väheneb vajadus end füüsiliselt nö kätega ja jalgadega väljendada.
Aktiivse ja toetava kuulamise kohta saate lugeda meie kodulehelt (http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/) ja T.Gordoni raamatust „Tark lapsevanem“.
Ütlesite, et kodus teil lapse käitumisega probleeme ei ole. Vahel võib olla lapse käitumisprobleemide põhjus ka see, kui kodus on teiste inimeste vahel pingeid. Lapsed on tundlikud ja tajuvad neile oluliste inimeste pingeid ka siis, kui tülisid näha ei ole. Kirjast ei selgu, kuidas on lapse ja teie suhe tema isaga ja kas peres on veel liikmeid. Võite selle pilguga ka oma suhetele vaadata, et kas on muid pingeid, mida laps võib lasteaias väljendada. Kui ka teistes suhetes pingeid pole, siis saate oma last edasi toetada teda kuulates ja mõista püüdes ning õpetajaga koostööd tehes.
Kui siiski probleem kuidagi ei leevene, siis soovitan konsulteerida perenõustajaga (näiteks meie keskuses) ja silmast-silma arutades võimalikke lahendusi otsida.
