3 aastane poeg sai mõned ajad tagasi mähkmetest lahti, ka ööseks. Üldiselt on õnnetusi vähe.
Aga viimasel ajal, enne magama minekut teeb ta nimelt püksi, seda just siis kui olen kurjustanud.
Ootan ise teist last, kes sünnib mais. Saan aru, et tahab tähelepanu ja tajub mu stressi. Kuna ka käin koolis, on pingeid eriti palju.
Mida saaks teha, et laps sellest väljuks ja ise ka ellu jääks?
Kirjutate, et teie 3-aastane teeb nimelt püksi ja seda peale temaga pahandamist. Soovite teada, mida peaksite tegema, et laps enam nimelt püksi ei teeks.
Olete ise välja toonud, et hetkel on teil palju stressi, mida ka laps tajub. See on kindlasti üks põhjus, miks laps selliselt käitub. Kaasa aitab ka lapsega pahandamine. Püksi tegemine võib olla tema viis näidata, et ta ei tule teie pinges olekuga toime ja on ise hädas. Lapsed ei käitu kunagi selliselt, et nimelt vanemat ärritada, kuigi see vanematele võib nii tunduda. Ema-isa jaoks ebasobiva käitumise taga on kas tunded, millega laps toime ei tule või siis mingid tema rahuldamata vajadused. Väga sageli ei kuula lapsed vanemaid siis, kui vanema ja lapse vahelt kaob side ja lähedus. Kiire elutempo ja pahandamiste juures lapsed tunnevadki, et lähedust vanemaga pole. Tulemuseks on lapse halvemaks muutuv käitumine ja sellest tulenevalt aina uued tülid ja lähedustunde vähenemine. Eriti kolmesed võivad jonnida lihtsalt seetõttu, et vanema lähedust ja tähelepanu saada. Vanematena võime seda aga tajuda kiusu ajamisena.
Mida konkreetselt siis ette võtta? Esmalt katsuge teha nii, et õhtul ei oleks pahandusi. Kui näete, et laps ei taha teie sõna kuulata või hakkab jorisema, siis pahandamise asemel võtke ta sülle ja kuulake veidi aktiivselt ehk siis öelge talle lihtsalt mida ta teie meelest võib tunda ja miks (näiteks "Sa ei taha kohe üldse hambaid pesta" jm). Kui seda teha kohe, kui märkate lapse tuju ja käitumise muutust, siis võib mõju olla väga kiire. Laps tajub, et te armastate teda ja on valmis teiega koostööd tegema. Naljatlemine aitab ka sellele kaasa. Näiteks võite last õrnalt kõdistada ja öelda "Ma söön su jonni ära". Vahel on laps päevastest sündmustest nii väsinud, et ta ei oska oma emotsioonidest tekkinud pingega ise hakkama saada. Siis võib juhtuda, et ta vajab pikemalt süles olemist ja võimalust nutta. Jällegi võib lapsega pahandamine asja hullemaks ajada.
Kui laps on juba püksi teinud, siis ei peaks temaga pahandama (kuigi see võib teil hinge väga täis ajad). Iga pahandamine suurendab seda teemat puudutavat pinget ja seeläbi ka võimalust, et laps jälle püksi teeb.
