Ma enam ei jaksa Ükskõik mida teen või üritan ainult issi ja issi. Käib lastehoius ja saab kohe 2 aastaseks. Ma ei tea enam mida teha, et laps ka minu juurde tuleks. Enne lõi ja näpistas mind aga nüüd kui hakkasin teda ise hoidu viima siis see nagu ära kadunud. Agakuidas saaksin oma tütrega suhteid lähedasemaks muuta? See juba varsti aasta nii kestnud. Vahest öösel kui ärkab siis kõlbab ainult issi pai tegema, et edasi magada ja kui issi oli üks öö ära no siis ärkas üles korra öösel ja lihtsalt röögib ja magama ei jää. Ma lähen ise varsti hulluks!
Olete emana meeleheitel, kuna teie pisike tütar eelistab ja valib suhtlemiseks isa. Tunnete end nõutuna ning ei tea, mida teha kujunenud olukorra muutmiseks.
Kindlasti tahan teid rahustada, - lapsed armastavad oma vanemaid tingimusteta ja kindlasti olete oma tütre jaoks oluline kui tema esmane hooldaja, armastuse ja kiindumuse kandja.
Enamasti eelistavad beebid ja väikelapsed suhtlemisel oma ema, kellega on neil esmane ja väljakujunenud kiindumussuhe.
Lapse kasvades ja arenedes hakkab ta üha enam huvituma ka teistest teda ümbritsevatest lähedastest inimestest. Kui peres on isa, on päris loomulik, et lapse huvi ja kiindumus liigub ka temale.
Võiksite mõnikord rahulikult kõrvalt jälgida, kuidas teie mees ja laps omavahel suhtlevad, millega tegelevad. Isade ja emade suhtlus- ja kasvatusstiilid on erinevad, isad on sageli mängulisemad, valmis mürama/vallatlema, ehk ka veidi lubavamad (pigistavad mõne koha pealt silma kinni, kus emad seda ei teeks).
Teisalt võib laps eriti igatseda koos olla just selle vanemaga, keda on nö vähem (käib tööl), kuidas teie peres on?
Võibolla on isa ja tütre suhtlemises/tegemistes midagi, mida saaksite üle võtta?
Tõite välja, et hakates last ise lastehoidu viima, kadus ära näpistamine. Siit võib järeldada, et lapse taoline käitumine on tema viis vanemale teada anda, et tal on mingi katmata vajadus- mida ta ei oska teisiti väljendada (vähene kõneoskus!). Võimalik, et see vajadus on suurem kontakt emaga, mida ta sai rahuldada, kui hakkasite teda hommikuti hoidu viima. See tähendab, et teie laps vajab teid!
Emana saate kujunenud olukorda muuta, pakkudes talle järjekindlalt iga päev sina-mina aega. Sina-mina aeg tähendab, et toimetate vaid kahekesi, tehes midagi, mis teie lapsele rõõmu ja huvi pakub. On see koos jalutamine, pildiraamatute vaatamine, värvimine/joonistamine, laulmine, nukkudega mängimine jne. jne. - oluline on, et tegevus meeldiks teie lapsele.
Ajaliselt võiks see olla 20-30 minutit, kus laps saab teie jäägitu tähelepanu osaliseks. Läbi selle tajub ta, et teda armastatakse (loomulikult öelge seda talle ka iga päev) ja et ta on oma emale oluline ja kallis.
Kindlast püüdke tütrega mitte pahandada, ega temaga riielda- et ta isa eelistab. Vanemana tuleb teil rahulikuks jääda ja vajadusel oma tunnetest rääkida. Lihtsalt- et see teid kurvastab ja et igatsete ka lapsega koos mängida.
Oluline on ka isa suhtumine olukorda ja tema toetus teile. Koos saate arutada, mida ja kuidas teha, et laps saaks piisavalt mõlema vanema tähelepanu ning et teie emana ei peaks end kõrvaletõrjutuna tundma.
Lapsevanemaks õppimine on pidev protsess, mis ei lõppe. Teil on käsil lihtsalt selline peatükk, kuidas olla tütrele lähedasem. Jõudu ja edu selles!
Ükskõik mida teen või üritan ainult issi ja issi. Käib lastehoius ja saab kohe 2 aastaseks. Ma ei tea enam mida teha, et laps ka minu juurde tuleks. Enne lõi ja näpistas mind aga nüüd kui hakkasin teda ise hoidu viima siis see nagu ära kadunud. Agakuidas saaksin oma tütrega suhteid lähedasemaks muuta? See juba varsti aasta nii kestnud. Vahest öösel kui ärkab siis kõlbab ainult issi pai tegema, et edasi magada ja kui issi oli üks öö ära no siis ärkas üles korra öösel ja lihtsalt röögib ja magama ei jää. Ma lähen ise varsti hulluks!