Tere,
mure siis selline, et laps käib kolmandat kuud lasteaias, oleme mähkmevabad, nii öösel kui päeval. Käib ilusti potil. Õnnetusi pole juhtunud väga ammu.
Aga lasteaias ei pissi. Istub ilusti potil, alati esimesene kohal, naerab on nõus istuma tunde aga häda ei tee. Ja ei teegi. Mitte kunagi. Nad on seal kõike proovinud-veega solistada ja muud sadat imet. Pole tulemusi andnud. Ootab kuni jõuame koju. Pissib hommikul kell 7.30 ja järgmine kord kell 13.00, võtan ta lõunast ära.
Nüüd harjutan vaikselt magama, kord nädalas või harvem. Ja ootab kuni 18.00 ära ja siis alles pissib. Palusin neil lõunaks mähkme panna et äkki siis teeb magades mähkussegi aga ei. Ma kardan et varsti tekib nii mingi põletik vms. Pole kursis mis sellise asja tagajärjed on...
Palun abi. Mis nipiga ma saaksin ta pissima. Olen proovinud ka ise olla kõrval jms aga miski pole mõjunud...
Teie lapsel on kodus poti kasutamise harjumus juba välja kujunenud, kuid mingil arusaamatul põhjusel ei pissi ta siiski lasteaias potti, täpsemalt öeldes, ei pissi üldse. Kahtlemata on see murettekitav, et ta tundide kaupa või koguni õhtuni üldse ei pissi. Proovinud olete juba mitmeid asju, kuid seni tulemusteta. Kirjutate, et potile läheb meelsasti ja lausa esimesena, on seal kasvõi tunde ja näib, et see on koguni lõbus. Võiks ju koguni oletada, et see protseduur ei on talle nagu lõbus mäng või vähemalt ei ole tal tekkinud kindlat ühest seost, miks ta potil istub. Küllap olete ka ise mõelnud, et nii pikalt potil istumine ei ole mõttekas. Oleks ju vajalik, et lastel tekib kindel seos mis potil tehakse ja see toimib enam-vähem automaatselt, ilma erilise mõttetegevuse, käsu korras või veel vähem teiste poolt kuidagi survestades. Seega, võiks proovida nii, et kui ei tule sinna potti midagi, siis seal kaua hoida pole ka mõtet. Samas kui kindlatel aegadel lasteaias lapsed käivad koos potil, siis muidugi ikka tema ka. Kuid praegu näib, et tal ei ole lihtsalt tekkinud kindlat seost lasteaias poti ja pissimise vahel., Kuidas kodus asjad toimivad, kas ta ka küsib ise? Kui jah, siis võiks teda julgustada ka lasteaias ise küsima. Mõnda aega võiks lausa leppida kokku lasteaia kasvatajatega, et mitte üldse erilist tähelepanu teie lapse potitamisele pöörata, olla neutraalne, kui aeg pissida, siis potile ja kui käik on tulemusteta, siis leppida sellega. Veel võiks nii kodus kui lasteaias jälgida, et potil käimisega poleks muid kõrvalisi seoseid, tegemisi, mänguasju jms., ei lõbustusi ega ka mitte negatiivseid seoseid, nt pettumust või pahandamisi, kui asi ei õnnestunud.
Edasi võiks jälgida kodus toimingut ja mõelda, kas on midagi, mida saaks üle kanda ka kodunt väljaspoole. Proovida tasub teistes olukordades, kas potti midagi tuleb, nt külas olles või mujal, nii üksi või koos teiste lastega jne. Peaasi on proovida lisaks kodusele väljakujunenud kindlatele seostele veel teisi olukordi ja samas ise suhtuda toimingusse loomulikult, hoiduda liigsest tähelepanust. Usun, et last abistav on ka teie optimistlik, rahulik ja sõbralik suhtumine, st püüdke vältida liigset muretsemist, et lapsel ei tekiks tualetiharjumustega seoses mistahes moel pingeid. Muidugi võib ju väljendada heameelt, et asi saab aetud, kuid vältida erinevaid nö lisandeid, mittevajalikke seoseid, lapse potil lõbustamist, sinna ahvatlemist mõne mängu või muu asjaga, sh ka premeerimist, kui asi toimis. Samuti tuleb vältida mistahes moel pahandamist ja etteheiteid, kui pissimine ei õnnestunud. Kui teil tekkis lisaküsimusi, siis palun andke julgesti teada. Samuti olen tänulik, kui kirjutaksite mõne aja pärast, kas leidsite midagi, mis toimis. On ju üsna raske oletada, mis on hea lahendus, ühest ja kindlat võtet ilmselt polegi, sest igal lapsel ju omad asjaolud, mis mõjutavad. Kuid iga kogemus, ka teie oma võib olla vajalik ja õpetlik paljudele.
