minul asi hoopis omamoodi minu tütreke on juba 1a10k vana ja ei käi ka veel potil! ops: me ei ole ka eriti harjutada saanud sest kahjuks on korter alati nii külm et ei saa paljalt ringi joosta ja suvel meid ei olnud pahatihti kodus. nüüd olen nagu asja tõsisemalt kätte võtnud(kuigi varemgi proovisime/harjutasime) olen võtnud lapse vetsu kaasa kui ise lähen ja ta istub küll potil(kui on püksid ja mähkmed jalas), palja pepuga aga peale ei istu, kardab paaniliselt, hakkab nutma...olen ka saanud teda palja pepuga sinna peale kohe hommikul kui ärkas, teades et lapsed üldiselt pissivad hommikuti, aga minu oma ootasin 2 ja pool tundi ja ei teinudki...ja mõtlesin et las siis jookseb ringi natuke, et hoian potti käepärast juhuks kui pissile peaks hakkama. aga ikka suudab kuidagi salaja ära teha asja. nüüd õhtul siis panin mähkme ja poti kõrvuti et kumba tahad, siis ta valis poti, istus sinna korraks peale tõusis kohe püsti ja jooksis minema. ja tagasi ei tulnud, jooksis oma tuppa peitu. mida ma temaga teen, ta peaks ju juba asjadest aru saama küll. :rolleyes:
Kirjutate, et pole eriti harjutada saanud, samas paistab justkui mure, et laps juba nii suur ja ... Mis arusaamisesse puutub, proovige korraks kujutleda end 1 a. 10 kuuseks tüdrukutirtsuks. Millisena maailm paistab? Mida ema sult tahab? Miks? Lapsed selles vanuses (ja veel kaua aega, peaaegu puberteedini) ei mõista asju täiskasvanu loogika järgi, nende aju alles küpseb selleks ja umbes puberteedieas suudavad nad abstraktselt mõelda. Väikelaps tegutseb tunde- ja kogemusloogika kohaselt. Lapsele võib üritus paista uue põneva mänguna, kus üks püüab teist üle trumbata. Nagu peitusmäng, et hea on, kui teine sind ei näe. Selle kohaselt on ta siiani edukas olnud: kasutab kiiresti võimalust pissimiseks, kui olete silma alt ära.
Laps on just sellises vanuses, kus sobiv aeg harjutama hakata. Olen teiega täiesti nõus, et sundida pole vaja. Söömine, pissimine ja kakamine on tegevused, kus n.ö. "võim on lapse käes": see on tema keha ja tema sööb, kui tahab, pissib kui tahab, keegi ei saa panna teda seda tegema. Vastupidi küll: mida tugevam on sund, seda tugevam on keeldumine ja protest. Tihtipeale juhtub, et lapsed, kelle elus vanemad püüavad liiga palju ära määrata,tegevusi kätte anda, oskamata tajuda last ja tema tegelikke sisemisi vajadusi, leiavad oma eneseksolemise just nende kehaliste väljenduste abil, kus tulemus oleneb lapsest, mitte vanematest.
Eelkirjutajad on juba hulgaliselt häid nõuandeid jaganud, mida proovida.
Varuge aega ja kannatlikkust, proovige üht lähenemist mõnda aega, mitte lihtsalt kord või paar.
Paistab, et ilma mähkmeta magamine võib õnnestuda. Kui ei paneks ka uuesti uinudes mähet, vaid poti voodi kõrvale ja voodile kaitsekile? Siis, kui piss tulebki voodisse, laps näeb ja tunneb, mis on selle tagajärg. Ja muidugi mitte pahandamist, vaid usku ja lootust: "Mul oleks tõesti heameel, kui sa järgmine kord pissiksid potti." Et laps näeks potilkäimist võimalusena.
Kui külla tuleks omavanune laps, keda ta näeks potil käimas, saaks laps kogemuse, et lapsed teevadki nii. Muidugi ilma võrdluseta: "Näe, kui tubli tema on," lihtsalt kogemusena. Tore oleks, kui lapsel kujuneks suhtumine "sõber- pott", mitte "kiusaja- pott".
Kindlasti aitab, kui potilkäimine huvitavaks teha, ise ka seal juures olla.
Paljud vanemad on märganud, et pööravad potilkäimisele suuremat tähelepanu kui lapsele. Hakates võtma lapse jaoks segamatut aega, mida koos nautida, mitte ainult muude tegemiste vahelt (ja mitte ainult potil olles), on lapsed neid üllatanud mitmete asjadega, mida vanemad neilt kaua oodanud. k.a. potilkäimine.
Muidugi on tähtis oma heameelt, kui laps pissibki potti, väljendada mina- sõnumite abil.
Sõbrad, kelle laps ei pissinud potti peale pikki istumisi, otsustasid lasta lapse potilt ära, kui kui laps ei pissinud potti veerand tunni jooksul, mil ta potil istus. Veerand tunni pärast prooviti uuesti. Ja nii jälle. Tulemuslikult.
"Peres ja Kodus" lugejanippides olid potilesaamise nõksud jutuks paari aasta eest.
Kannatlikkust ja usku!
Andke pärast teistele ka teada, mis teie lapse puhul aitas.
minu tütreke on juba 1a10k vana ja ei käi ka veel potil! 
ops: me ei ole ka eriti harjutada saanud sest kahjuks on korter alati nii külm et ei saa paljalt ringi joosta ja suvel meid ei olnud pahatihti kodus. nüüd olen nagu asja tõsisemalt kätte võtnud(kuigi varemgi proovisime/harjutasime) olen võtnud lapse vetsu kaasa kui ise lähen ja ta istub küll potil(kui on püksid ja mähkmed jalas), palja pepuga aga peale ei istu, kardab paaniliselt, hakkab nutma...olen ka saanud teda palja pepuga sinna peale kohe hommikul kui ärkas, teades et lapsed üldiselt pissivad hommikuti, aga minu oma ootasin 2 ja pool tundi ja ei teinudki...ja mõtlesin et las siis jookseb ringi natuke, et hoian potti käepärast juhuks kui pissile peaks hakkama. aga ikka suudab kuidagi salaja ära teha asja. nüüd õhtul siis panin mähkme ja poti kõrvuti et kumba tahad, siis ta valis poti, istus sinna korraks peale tõusis kohe püsti ja jooksis minema. ja tagasi ei tulnud, jooksis oma tuppa peitu. mida ma temaga teen, ta peaks ju juba asjadest aru saama küll. :rolleyes: