Tere! Selline mure,et mu 6kuune poja ei ole nõus oma voodis iseseisvalt magama jääma.olen juba nii väsinud.olen teinud unekooli juba nädala aga mittemidagi ei aita.kõik algas kuu aega tagasi kui kahel õhtul nuttis hirmsasti,sest hammaste tulek tegi valu(mida muidugi pole on hambad) aga tookord sain selgelt aru et asi selles sest tema käitumine viitas sellele.siis kussutasin teda süles magama ja sealt saigi kõik alguse.nüüd on nii et kui panen ta oma voodisse siis röögb nagu ratta peal.siiani magas ta mul päeval kõik uned õues rõdul vankris aga nüüd ei uinu vankris ka enam.olengi teda päeval ka oma voodisse nüüd tuttu pannud,ja siis röögib tund aega enne kui uinub.algul mõtlesin et äkki vajab hellust ja ema lähedust aga seda kõike saab ta piisavalt(äkki isegi liiga palju,sellest tingitud ka see et ta minus nii kinni,vahel ei lepi isaga ka mitte) tegelen temaga päevläbi,mängime,musitame,kallistame jne.olen täitsa mures sest ta magab mul päeval kokku kahel korral maksimum 1,5 h. Hea kui tund aega korraga magab,vahel ainult pool tundi.öösel muidugi magab rahulikult,ei mingit söömist enam aga just see magamajäämine on suur probleem.ma täitsa kardan igat õhtut,ta nii järjekindel ka käin teda vahel 3 h rahustamas,silitan pead ,räägin et nüüd on tuduaeg.sülle ei võta(unekoolist lugesin,et laps peab jääma voodisse) .olen ise juba nii stressis,sest nii õudne on seda röökimist kuulata,kahju hakkab aga kui korra murdun olen tagasi alguses.niisiis ma jooksengi iga õhtu magamistoa vahet iga 10-15 min tagant.äkki on kellegil veel nippe mida võiks teha? Olen endaarust kõik teinud õieti,korrapärases rütmis- kell 20.00 vanni,siis sööb putru,ja 10 min enne voodisse viimist joob veel natuke piima ja siis tuttu. Ei oska enam midagi teha,lapsest kahju ja ise väsinud
Olete väsinud ja ilmselt ka tüdinenud lapse magama panekust ja soovite, et laps uinuks iseseisvalt. Saan aru, et peate uinumisraskuste põhjuseks nutva lapse süles kussutamist ning enne seda ei olnud uinumisega raskusi. Arvate, et nutu põhjus võis olla hammastes. Lapse nutul võib olla tegelikult väga mitmeid põhjuseid. Enamasti tunnevad vanemad hästi ära, kui põhjuseks on tühi kõht, ebasobiv temperatuur või märg pepu. Aga on ka nutte, mille põhjust saab vaid oletada. Enamasti siis öeldaksegi, et lapsel tulevad hambad või valutab kõht. Oma kolme lapse kõrvalt olen aru saanud, et alati ei peagi aru saama, mis nutu põhjus on. Lapsed peavad vahel nutma ka niisama ning nad ei vaja muud, kui vaid lapsevanema lähedust. Näiteks siis, kui laps on midagi uut õppinud, kui tal on olnud päeval palju suhtlemist, uusi kogemusi jne. 6. kuune areneb ju väga kiiresti ning tema meeled on järjest erksamad. Päevad on täis tegutsemist ja uute asjade tundma õppimist. Lapsed on väga erinevad oma tundlikkuselt. Sarnased päevased kogemused ajavad ühe lapse uinumise eel nutma, teist aga kõigest virilalt silmi hõõruma. Ehk siis mõnel lapsel on rohkem vaja nutta kui teisel ja seda tuleb lapsevanemal lihtsalt arvestada ja lubada lapsel enda lähedal oma nutud ära nutta.
Magama jäämine on täiskasvanutele loomulik, kuid lapsed peavad seda õppima. Nad teevad seda esimestel eluaastatel ja õpetajaks on lapsevanemad. Oskus iseseisvalt uinuda ja terve öö magada kujuneb välja hiljemalt kolmandaks eluaastaks. Sellele aitab kaasa, kui vanem arvestab sünnist alates võimalikult palju lapse vajadustega nagu näiteks läheduse ja turvalisuse vajadus. Soov, et laps alla aastasena ise oma voodis uinuks on vanemate vajadus, mitte lapse oma. Lapse magama panek ja uinumine on ilmselt enamike lapsevanemate jaoks ohkama panev teema ja väga väsitav. Ise uinuv beebi on pigem erand. Seetõttu tuleks magama mineku jaoks võttagi aega ja mõista, et see käib lapsevanemaks olemise juurde. Võite lapse voodi läheduses või teda kaisus hoides ise pikutada, laulu ümiseda või ka tukastada kuniks laps uinub. Mõni laps võib vajada, et teda silitataks või siis tahab ise teie kätt silitada. Lubage sel juhtuda, sest see on mööduv nähtus. Katsetage, mis just teie lapsele sobib. Näiteks minu kolm last on kõik vajanud erinevat abi ja toetust magama jäämisel ning need viisid olen leidnud katsetades ja oma sisetunnet kuulates. Peamine on, et pidevalt oleks meeles lapse vajadused ning mõistmine, et eraldumine emast võtab aega.
Esimesel eluaastal ei saa laps aru, et tema ja ema on erinevad isikud. Seetõttu emast eemal olek on lapsele ängistav. Magama jäämine aga tähendabki emast eemal olekut. Uinumine emata võib olla hirmutav ning sellest ka nutt. Vankris on lastel enamasti turvaline uinuda, sest seal on hubaselt hämar ja kitsas, mis meenutab ema kõhus olekut. Lisaks siis ka õõtsumine. Seetõttu paljud lapsed magavad vankris paremini kui voodis. Nuttev laps rahuneb, kui ta sülle võtta või lasta tal enda lähedal uinuda. Kussutades ja last kallistades ei saa te teda kuidagi ära hellitada ega „rikkuda“, kuigi meie emad ja vanaemad võib olla seda usuvad. Pigem tagate te last nutmise ajal süles või kaisus hoides, et tema vajadus turvalisuse ja läheduse järele saab rahuldatud ning samas õpetate last ise rahunema. Just nimelt – laps ei õpi uinumist ja rahunemist mitte üksi vaid koos teiega.
Ütlete ka, et olete kasutanud unekooli. Mina isiklikult unekooli ei poolda. Uuringutega on leitud, et vanemast lahutamisel lohutamatult nutva lapse ajus tekib ärritus kohas, mis on seotud füüsilise valu tajumisega. Valu on aga stress. Kui laps nutab ennast magama, siis ta õpib sellest pigem, et magamine ongi valulik ja ebameeldiv, mistõttu tal võib varem või hiljem ikkagi unega probleeme tulla. Kuigi olete nädala jagu juba unekooli teinud, siis pole hilja see lõpetada ja pigem planeerida enda elu nii, et võtategi aja ja olete lapse läheduses kuni ta uinub. Nagu juba eelpool mainisin, siis see on lapse arengu üks etapp ja lapsevanemaks oleku osa. Mida enam te soovite, et ta üksi uinuks, seda suuremat stressi te endale tekitate ja seda väsitavam kõik ilmselt ka on. Ja veelkord – kõik see on mööduv ja aeg läheb kiiresti.
Saan aru, et olete mures ka lapse päevaunede pärast. Selles vanuses laps vajab 14-18 tundi und ööpäevas. Kirjutate, et teie laps magab juba terve öö rahulikult, mis on iga alla aastase lapsevanema unistus. Seetõttu võib aga olla, et ta ei vajagi enam päeval kahte pikemat und, sest öiseid ärkamisi ja nutu tõttu üleval olemisi ei ole. Võib ka olla, et kogu tema rahutu uinumise põhjus ongi unegraafiku muutumine, mis võib võtta aega ka isegi terve kuu. Jällegi tuleb meeles pidada, et lapsed on väga erinevad. Minu üks lastest hakkas näiteks juba 8 kuuselt magama ühe pika une päevas. Enne seda tegi mõnda aega vaid kaks 45 minutilist uinakut. Jälgida tuleb vaid, milline on lapse meeleolu ärgates ja päeva teisel poolel. Kui see on viril, siis vajab laps ilmselt rohkem und ning siis tuleb vanematel aidata lapsel rahuneda.
Mida enam lapsevanem oma lapse iseärasustega arvestab, seda kergem on lapsel kasvada ja areneda ning seda lihtsam on tegelikult ka lapsevanemal. Ükski kallistus ja musi pole liigne hellitus. Jagage neid oma lapsele ohtralt. Laps ei hakka teie külge seetõttu klammerduma. Pigem vastupidi. Te rahuldate tema turvalisuse ja läheduse vajaduse, mis on alus heale edasisele arengule. Kui tunnete, et olete väga väsinud, siis paluge appi lapse isa. Las hoiab temagi last kaisus ja kussutab ta unele.
käin teda vahel 3 h rahustamas,silitan pead ,räägin et nüüd on tuduaeg.sülle ei võta(unekoolist lugesin,et laps peab jääma voodisse) .olen ise juba nii stressis,sest nii õudne on seda röökimist kuulata,kahju hakkab aga kui korra murdun olen tagasi alguses.niisiis ma jooksengi iga õhtu magamistoa vahet iga 10-15 min tagant.äkki on kellegil veel nippe mida võiks teha? Olen endaarust kõik teinud õieti,korrapärases rütmis- kell 20.00 vanni,siis sööb putru,ja 10 min enne voodisse viimist joob veel natuke piima ja siis tuttu. Ei oska enam midagi teha,lapsest kahju ja ise väsinud