Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: kasvamatu laps

mina
Külaline
Postitatud 30.05.2013 kell 22:15
Tere

Mu laps *poiss* saab kuuaja pärast 5a.mina kasvatan teda põhimõtteliselt üksi,isa töötab välismaal ja näeme korra 2-3k tagant.laps vaatab 1h päevas tv ja mängib arvitis umbes 30-40min.käime pälju jalutamas kuid laps on agressiivne ja sõna ei kuula.peksab kõiki enda sõpru kui ka mind,saadab pikkalt ja räägib ,,pahad sõnad,,ei kuula et nii ei tohi ja mingit karistust ta ei karda.olen nõutu,palun aidake
Kadri Järv-Mändoja
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 02.06.2013 kell 14:07
Olete oma 5-aastasega hädas, sest ta käitub agressiivselt. Kasvatate üksi last ja nagu ma kirjast aru saan, siis kasutate kasvatusmeetodina ka karistusi.

Lapse agressiivse käitumise taga ei ole enamasti mitte lapse pahatahtlikkus, vaid see on märk, et lapse mingid põhivajadused on rahuldamata. Nii väike laps ei oska oma tundeid ja vajadusi enamasti sõnadesse panna. Ta tunneb ennast lihtsalt halvasti ja käitub ka vastavalt. Arvutil ja televiisori vaatamisel ei ole ole ilmselt nii suurt mõju agresiivsuse tekkimisel. Küll aga võib selline käitumine olla tingitud näiteks igatsusest isa järele. Teie kirjast ei selgu, kas laps on vahepealsel ajal isaga kontaktis. Kas ta saab isale helistada, skypida? Te võite ise ka lapsega rääkida sel teemal. Kuulake last. Näiteks: „Mulle tundub, et sa igatsed oma isa. Sa tahaksid temaga rohkem koos olla“. Võib olla ei oska laps sellele ka vastata, aga jälgige tema reaktsiooni.

Saan aru, et kasutate lapse korrale kutsumiseks karistusi. Tegelikult võib ka karistuste kasutamine olla halva käitumise põhjus. Peagi 5-aastaseks saavale lapsele on väga hästi võimalik ka ilma karistuse ja ähvarduseta selgeks teha, kuidas käituda tuleb. Näiteks võite proovida mina-sõnumeid. Teie kirjast saan aru, et olete üsna nõutu ja ilmselt ka väsinud lapse sellisest käitumisest. Kas olete seda lapsele rahulikus õhkkonnas öelnud? Mite tülitsemise käigus vaid just näiteks jalutuskäigul olles. Rääkige oma tunnetest, mis teil tema käitumise suhtes tekivad. Näiteks: „Kui sa ropendad, siis on mul väga piinlik ja see solvab mind“ . Mina sõnum peab tulema südamest ja olema siiras. See tähendab, et te peate aus olema ka tunnete osas, mis teis lapse käitumine tekitab. Sõnum toimib paremini, kui ka teie kehakeel sõnumiga sobib. Alati tuleb sõnumit öeldes lapsele otsa vaadata, tema silmade kõrgusel olla.

Jääge rahulikuks, kui laps teile halvasti ütleb. Kui vihastate, siis ärge kohe vihaselt lapsele midagi öelge. Võtke ise aeg maha ja veidi rahunenuna rääkige uuesti, kuidas te ennast tunnete ja kuidas laps käituma peaks. Laps kasutab neid sõnu piiride katsetamiseks või siis testib lihtsalt, mis juhtub kui nii rääkida. Vihastades valate vaid õli tulle.

Võite kasutada ka sellist nippi, et lasete lapsel roppu sõna vahetpidamata korrata. Mõne lapse jaoks kaotab sõna siis oma võlu. Sinna juurde tuleb aga selgitada, et need sõnad on sobimatud ja solvavad.

Tasub meeles pidada, et koolieelikule, aga ka veidi vanemale lapsele tuleb mõnda reeglit korrata mitmeid ja mitmeid kordi, et see kinnistuks. Nii ka ropendamisega. Iga kord kui laps ropendab, tuleb selgitada, et selline käitumine ei sobi, see solvab teid ja teisi. Vahel tuleb lapsele anda ka sobiv sõnavara. Näiteks kui laps solvab mängukaaslast, kes tema mängu sekkus. Siis tuleb lapsele õpetada, kuidas ilusti teisele lapsele öelda, et ta tahab üksi mängida.

Võite rääkida ka lasteaiaõpetajatega, sest sõnavara tuleb ilmselt just sealt. Uurige, mida õpetajad ropendamisega teevad.

Kui laps lööb teid või teisi, siis öelge väga kindal häälega "Ei, lüüa ei tohi. Sul on sõnad, et öelda, mida sa vajad". Võite aidata lapsel ka hetkeolukorda sõnadesse panna. Löömise peatamiseks ei tohi last karistada (näiteks teda sakutada, vastu lüüa jne). Sellest õpib laps, et tegelikult on löömine siiski õige tegu, kui midagi saada tahad ja lapse agressiivne käitumine vargsi süveneb.

Peamine on aga mõelda, millised lapse vajadused võivad olla rahuldamata ja kuidas lapsele piire kehtestate, sest need võivad olla lapse halva käitumise põhjused. Kehtestamise kohta saate juurde lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Soovitan lugeda ka Jesper Juuli raamatut "Sinu tark laps".

Kui tekkis veel küsimusi, siis olen valmis teemat edasi arutama.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!