Tere!
Olen mures oma tütre pärast. Viimase kuu või kahe jooksul on tal tekkinud kummalised öised paanikahood. Õhtul uinub nagu ikka, magab ära ca 1,5-2 tundi ja siis ajab end voodisse istuma, tehib seal natuke omaette, siis ronib voodist välja mööda elamist ringi kolistama. Nutab, kisub oma riideid, peksab mind jalgade ja kätega, higistab, väriseb, karjub, et ei taha, et jälle, et valus on, et ära puutu mu suud vms. Kui õnnestub ta üles ajada, siis nuuksub veel tükk aega, küsib juua ja läheb ise oma voodisse tagasi. Alguses oli selliseid hooge nii korra või kaks nädalas. Umbes samal ajal ta lõpetas ka kodus lõunaune magamise, seostasin neid hooge üleväsimusega ja suunasin ta uuesti ka kodus olles lõuna ajal magama. Lasteaias magab alati. Aga mida aeg edasi, seda tihedamaks on need hood muutunud ja lähevad ka järjest ägedamaks. Nüüd on ehk üks öö nädalas, kui laps ilma ärkamata magab. Ise ei julge enam enne kella 12-1 magama minnagi, sest kardan, et äkki ma siis ei kuule piisavalt kiiresti ja siis on teda veel raskem maha rahustada, kui see hüsteeria-paanika juba väga üles kerinud on.
Lasteaias käib teist aastat, algusest peale on ise väga tahtnud minna, sest suurem õde käib ju ka. Telekat vaatab üsna palju (nüüd küll järjest vähem, kuna ilmad nii ilusad, et lapsed on magamaminekuni õues), aga ikka jälgin, mida lapsed vaatavad ja vägivalda vaadata ei luba. Arvutit ei kasuta. Muidu on aktiivne ja seltsiv tüdruk. Pere teine laps, kokku on lapsi neli.
Millest selline asi võib tulla ja kuidas last aidata? Panin aja lastepsühhiaatrile ka, aga sinna on nii pikad järjekorrad, et peame veel üle kahe kuu ootama. Ehk on soovitusi, mida teha?
Olete mures kuna viimaste kuude jooksul on teie tütrel tekkinud öised paanikahood. Sellise hoo ajal ei ole tütar ärkvel ja te peate ta üles ajama ja maha rahustama. Et oleks võimalik last kohe aidata, valvate isegi kuni kella üheni öösel. Olete juba lastepsühhiaatrile aja kirja pannud.
Kõigepealt tahaksin öelda, et sellises vanuses lastel esineb unepaanikat küllalt sageli. Tihti leiab see aset öö esimesel poolel, kui une faasid on muutumas. Selliseid õudusunenägusid ja hirmuhooge on seostatud arenguliste muutustega, aga ka päeva jooksul pinget tekitanud kogemustega, mida laps ei ole saanud läbi arutada või analüüsida, rääkides neist näiteks oma vanematega.
Niisiis võib ärev uni olla suure tõenäosusega peegelduseks päevastele tegemistele. Lapse stressiallikatele jälile jõuda ei olegi alati nii kerge. Tasukskindlasti mõelda, kas paanikahoogude alguse ajal või ka natuke varem, on pere igapäevases elus või pereliikmete suhetes toimunud mingisuguseid muutusi.
Sageli elavad lapsed oma unehäiretega välja mõne teise pereliikme stressi. Kirjast selgub, et peres on 4 eelkooliealist last. teilt nõuab see kindlasti pühendumist ja suurt pingutust. Kuidas on lood teie enda stressitasemega? Kas on selliseid tundeid, millega on raske toime tulla? Kas olete väsinud või vajate puhkust?
Vähemalt 2 tüdrukut käivad lasteaias ja mängivad õhtuti õues. Stress koguneb ka lastel väikeste tükikeste kaupa. Isegi kui tundub, et nad teevad oma igapäevaseid toimetusi lasteaias ja õues mängides meelsasti, võib tundlikum laps päeva jooksul koguda piisava portsu stressi, mis öiste hirmuhoogudena avaldub.
Lapsed kasutavad stressiga toimetulekuks rääkimist, sümbolitega mänge, naeru ja nuttu (ka jonni). Siinkohal saate last aidata tema kuulamisega. Sellise kuulamisega, kus te ei tee mitte midagi muud, ei vaata vahepeal oma postkasti, ei tee süüa, ei õpeta teist last, vaid pühendate nii füüsiliselt kui emotsionaalselt tütre kuulamisele. Ärge õpetage ega kritiseerige. Lihtsalt kuulake. Võite esitada täpsustavaid küsimusi: Sulle tundub, et naabritüdrukul ei olnud õigus kui ta… Võib olla tahab tütar ise midagi teilt küsida. Lihtsalt oleks vaja, et selliseks suhtlemiseks oleks natukenegi aega. Arvan, et abi oleks isegi igaõhtusest voodiserval räägitud unejutust või unelaulust. See loob natuke mängulise ja usaldusliku situatsiooni, kus lapsel on end kergem väljendada.
Püüdke leida mingi moodus iseenda rahunemiseks, kas elukaaslaselt tuge leides või sõbrannadega rääkides või psühholoogi külastades. Saate aidata last tema sisemise rahu saavutamisel vaid siis kui ise olete rahulik.
Jõudu soovides,
Tiina Teska
