Minu 2,3 aastasel on tekkinud vajadus enne magamist voodis süüa nõuda, kuigi oleme eelnevalt korralikult kõhu täis söötnud ja nälga ei tohiks tunda. Vahel olengi järgi andnud ja midagi näksida andnud ja olen tähele pannud, et kui lõpetad söömise, siis kohe ka uinub. Kui ma ei ole järgi andnud, siis hakkab küüsi närima ja tundub, et ta nagu ei oska magama jääda ja peab kogu aeg midagi suus olema, et end unne saada. Varem pole seda probleemi olnud ja on ilusti magama jäänud, kuid millest võib selline asi tulla? Kas see on harjumus ja mida ma teha saaksin, et sellest harjumusest vabaneda?
Teie väikelapsel on tekkinud vajadus voodis enne uinumist midagi süüa ja sellega seoses küsite, millest selline soov võis kujuneda?
Lapse jaoks on kõige olulisemad tema vanemad ja hea positiivne emotsionaalne side/kontakt lapse ja vanemate vahel. Siis tunneb laps, et ta on armastatud, vajalik- ehk tema üks inimlik baasvajadus on rahuldatud ja ta saab areneda.
Lapse normaalseks arenguks on vajalik piisav uni ja selleks et uinuda, vajab laps turvatunnet. Seda pakuvad talle kokkulepitud ja selged rutiinid ja reeglid igapäevaelus, nagu näiteks igaõhtused une-eelsed rituaalid: rahustav koosmäng, hambapesu, unejutt/unelaul, voodiserval päeva kokkuvõtmine, kalli/musi/pai jne.
Turvatunnet võib kahjustada mingi muutus lapse elus. Iga muutus tekitab pingeid/stressi ja sellega kohanemine võtab energiat ja aega. Muutus võib olla näiteks füüsiline- hamba tulemine, haigestumine; emotsionaalne- lasteaeda minek, vanematevahelised tülid/pinged, uue lapse sünd perre, ema tööleminek, jne.
Võiksite mõelda, kas teie peres/lapse elus on toimunud mingeid muutuseid, millega ta peab kohanema ja mis tekitavad temas ärevust. Muutunud une-eelne käitumine võib sellele viidata.
Ärevuse vähendamiseks kasutavad täiskasvanud erinevaid toimetulekumehhanisme: efektiivseid- nagu probleemilahendus, stressimaandamisvõtted (füüsilised, emotsionaalsed, vaimsed); ebaefektiivsed- alkoholi või teiste ainete tarbimine, liigsöömine jne.
Kui teie laps rahuneb peale söömist, tema ärevus taandub- võib see viidata ka mingile defitsiidile, rahuldamata vajadusele, mida ta kompenseerib toiduga. Heaolutunne, mida täis kõht tekitab- võrdub heaolutundega, mida saab laps vanematelt läbi helluse, tähelepanu pööramise.
Mida teha? Kuna tegu teie sõnul tekkinud harjumusega- siis hea uudis on see, et harjumusi on võimalik muuta. Vastutus selle eest on teil lapsevanemana. Teie tagate lapse vaimse ja füüsilise heaolu ja tingimused normaaalseks arenguks, seega- kui teie ei soovi, et laps enne magamajäämist (ja peale hambapesu) veel voodis sööb- rääkige sellest talle eakohaselt lihtsalt, miks ja jääge endale kindlaks.
Ka küünte närimine räägib lapse sisemisest rahutusest/ärevusest ja viitab olukorrale, et lapsel on mure. Kuulake last aktiivselt (vaadake: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/), niipalju kui see väikelapsega võimalik on, ehk selgub, mis ta tegelik vajadus on. Ja isegi kui ei- saate teie vanemana muuta olukorda, pakkudes enam psühholoogilist lähedust ja turvatunnet.
