Tere,
olen mures, kuna minu 5-aastane tütar on hädas oma tunnetega ja ma ei oska teda aidata.
Meie elus on suur muutus, sündis väike õde, hetkel 5-kuune, sündis enneaegsena ja pidime olema ka kuu aega haiglas.
Uus laps on toonud tüdruku ellu palju muutuseid ja see on teinud lapse ärevaks - närib küüsi, ei taha oma voodis magada, suured jonni hood, mis lähevad lausa hüsteeriliseks.
Lasteaeda ei taha hommikuti minna, riidesse panemisest tehakse üks suur kamandamine, mis päädib jonniga ja ka mina olen endast väljas.
Sellist käitumist on olnud ka enne uue lapse sündi ja siis sain ma sellega hakkama, oli aega tegeleda, aga nüüd on olukord minu jaoks keerulisem . Väike tegelane on ju kõrval ja soovib samuti tähelepanu, kui vanem laps karjub on väiksem ju segaduses ja vajab samuti vanemat. Alati ei ole laste isa kodus, kes saaks väiksemaga tegeleda.
Lisaks tunnen, et olen süüdi, et tüdruk on sedamoodi sunnitud käituma, et mul ei ole enam tema ja tema murede jaoks nii palju aega. Kuidas saavutada iseendas seda positiivsust, rahulikkust, kindlust, mida on vaja lapse mõistmiseks, et lapse vajadused oleksid rahuldatud?
Nagu ma aru saan, siis olete nii teie ise kui ka teie vanem tütar hädas oma tunnetega. Teie tunnete süüd, ärrituvust ja väsimust ning teie tütar väljendab ennast nö jonnides. Teise lapse sünd on alati suur muutus ja vajab aega, et kõik pereliikmed jõuaksid kohaneda. Kui aga sünd toimub oodatust erinevalt, siis on kohanemine muutusega veel pingelisem. Toetust vajavad kõik pereliikmed. Esiteks on vaja teil mõelda iseenda peale. Kes saaks tulla teile appi ja millist abi te kõige rohkem vajate, et energiat säästa? Kas keegi võik majapidamises aidata või hoida lapsi? Teil on vaja energiat, et jaksaksite laste jaoks jälle rohkem kohal olla. Kas olete ise saanud rääkida piisavalt sellest pingest või ehmatusest, mis võis kaasneda noorema lapse enneaegse sündimisega ja teie haiglas viibimisega. Kellele saaksite rääkida oma süütunnetest, mis teil on vanema lapse suhtes. Teie väärite hetkel igakülgset tuge, kuid ainult teie ise teate, millest võiks olla kõige rohkem abi.
Teie vanem laps vajab, et keegi jaksaks kuulata tema tundeid ja vajadusi aktiivselt. Ta vajab, et keegi jääks armastavalt tema kõrvale ka siis, kui ta on suures segaduses, mis väljendub nö jonnimisena. Ta vajab kuulda, mida mõtlevad ja vajavad teised pereliikmed. Vanemal õel on vaja tunda end aktsepteerituna, kui noorema lapse olemasolu ei pruugi talle igal hetkel rõõmu valmistada ja vahel teeb see isegi päris ärevaks. Tähtis ei ole lapse soove ja tahtmisi täita, tähtis on lubada tal tunda ja väljendada frustratsiooni või pettumust, kui tal peaks selline tunne tekkima. Lapsel on turvaline, kui vanem väljendab oma vajadust ehk oma piiri ja seejärel aktsepteerib lapse võimalikku pettumust selles osas. Lapse peamine vajadus on olla mõistetud, nähtud ja kuuldud.
Seega esimesena soovitan teil leida endale võimalusi, et oma vajaduste eest hoolitseda. Teie tütrel on vaja kogeda, et keegi aitab ja toetab teid. Kui teil on rohkem energiat ja jaksu, siis on teil lihtsam oma last kuulata aktiivselt ja olla tema jaoks rahulikumalt ja mõistvalt kohal. Aktiivse kuulamise kohta võite lugeda meie kodulehelt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
