Mida teha lapsega kes lõputult jonnib ja nutab, kui midagi ei saa. Kahjub ja röögib nõrkemiseni, ei rahune ja läheb täiesti endast välja. Kuidas käituda? Mida ettevõtta, et laps saaks aru, et on asju mida ei saa lubada. Olen püüdnud alati mitte kõike lubada ja selgitan kui midagi keelan kuid tahes tahtmata hakkab vahest laps täiesti pööraselt nõudma ja nutma ja ei lõpe see enne kui röögib magama või saab oma tahtmise. Ka magama jäämisel veel nutetakse läbi une ja tundub, et ei rahunetagi. Kuidas peaks käituma?
Selles vanuses kogevad paljud vanemad lapse protesti olukorras kui nad ei saa, mida tahavad. Ühes küljest väljendub selles oma „mina“ tunnetamine, mis on isiksuse arengu oluline osa. Teiselt poolt on vanematele see üsna keeruline aeg. Piire on ju vaja ja kõike lubada ei saa. Nii ka teil. Kuid selline pidev võitlus ja kemplemine on vanematele kurnav ja närvesööv. Vahel saab mõõt täis ja siis on kerged tulema ka karistamised, karmid sõnad ja riidlemised. Tülid ja pahandamised muudavad omakorda lapse ärevamaks ja sageli väljendub see tema käitumises, näiteks nutus ja trotsis.
Mis aitaks selles olukorras? Püüdke vaadata toimuvat laiemalt. Mis on igapäevases elus veel sellist, mis võiks lapsele või teile endale mõjuda ärritavalt, murettekitavalt, pingestavalt. Kui leiate midagi, mida saate ette võtta, et oleks lapsel ja teil rohkem rõõmu, rahulolu ja kindlustunnet, toredaid pingevabu koosolemisi, siis sellest on suur abi ka jonnihoogude vähendamiseks. Jonn pole ju muud kui lapse halva enesetunde väljendus, nt hirm, mure, ärevus jne. On midagi, mida ta väga vajab, aga ei saa piisavalt. See ei pruugi olla see asi, mida ta nõuab ja ei saa, vaid hoopis näiteks soov olla teiega rohkem koos.
Kui laps tunneb end hästi, siis on ta rohkem valmis arvestama piiridega, leppima, et kõike ei saa. Seega jälgige mõjuksite igapäevastes toimetustes lapsele rahustavalt, kindlustunnet pakkuvalt ja soojalt, siis on eeldus jonni vähenemiseks loodud. Kui laps nõuab ja protestib, siis väljendage end kindlameelsselt, aga sõbralikult. Vältige ähvardusi, etteheiteid ja hinnanguid (nt „paha laps“ vms) ja väljendage pigem mõistmist aktiivse kuulamise kaudu (sellest saate lähemalt lugeda raamtust „Tark lapsevanem“ , vt ka muud kirjandust meie kodulehelt).
