Tere
Mulle teeb väga muret minu 1,7 aastase poisi käitumine. Laps on mul väga rahutu loomuga, ärkab öösiti nuttes,kõigi asjade vastu protesteerib kiljumisega, tormab ringi ja kõige suurem probleem on pea tagumine. Pea tagumise tulemusel on tal otsmiku piirkonnas tugevad sinised laigud ja praegu on ka silma alune sinine. Käisime selle probleemiga ka lastearsti juures, tema soovitus oli kõik kohad polsterdada ja lapse käitumist ignoreerida. Olen täiesti nõutu, ei aita keelamine, ei aita tähelepanu mõjale juhtimine (muutub hüsteeriliseks) jne. Üldiselt on laps taibukas, saab aru küsimustest, kõne on veidi vähene aga selle pärast ma ei muretse. Siit ka nüüd küsimus: Kuna laps oli sünnituse ajal kaua kuival (u. 24 tundi), sünnitus kutsuti esile ja mulle tehti seljatuimestus, kas selle kõige tulemuseks ongi minu lapse impulsiivne käitumine, kas ma peaksin kuhugile pöörduma abi saamiseks?
Vabandust, sain tõesti aru, et tegemist on une ajal kiljumise ja pea tagumisega. Nüüd saan aru, et öösiti laps küll ärkab nuttes, kuid see, mis teile peamiselt muret teeb on lapse päevane impulsiivne käitumine. Keelamine selles vanuses lapsele, kes hakkab oma isiklikke soove ja eesmärke avastama, tõepoolest ei mõju kuigi tõhusalt. Tähelepanu kõrvalejuhtimist olete samuti proovinud, kuid seegi ei mõju. Üldiselt on lapse areng normis ning sellega muret teil ei ole. Te küsite, kas lapse käitumine võib olla tingitud sünnituse eripärast.
Lapse emotsioone ja närvisüsteemi võib mõjutada nii sünnikogemus, kui veel palju erinevaid tegureid, millega laps otseselt ja kaudselt kokku puutub. Kui teil on soov põhjalikumat vastust saada lapse tervisliku seisundi osas, siis endiselt soovitan paluda perearstilt suunamist vastavatele uuringutele või eriarstide konsultatsioonile.
Teiselt poolt on vaja leida viis, kuidas igapäevaselt aidata last just sellisena nagu ta hetkel on. Üks väga hea raamat on „Nutt ja jonnihood“, milles Aletha Solter kirjeldab nutu ja hüsteeria stressi maandavat mõju. Muuseas ta räägib ka sünnistressist, mis vajabki välja nutmist. Seetõttu on heaks lapse abistamise võimaluseks teda aktiivselt kuulata. Laps ei nuta ilma põhjuseta, kuid põhjuseid ei ole võimalik alati välja selgitada. Kui laps nutab, siis on oluline aktsepteerida, et mingi pinge tema sees on nii suur ja vajab välja saamist. Sel juhul ongi hea, kui täiskasvanu jääb armastava hoiakuga lapse juurde ning loob talle võimaluse väljendada kogu pinget. Nutta laskmine ei tähenda aga kõige lubamist ja järeleandmist. Vanem saab kindlaks jääda oma piiridele, kuid olla kaastundlik, kui laps selle peale nutuga reageerib.
Aktiivset kuulamist tasub igal juhul kasutada ja õppida, sest see on igas vanuses lapse puhul oluline oskus, et luua pingevaba suhe. Samas soovitan teil konsulteerida siiski näiteks meie perekeskuse nõustajatega või/ja eriarstiga, et oma spetsiifilistele küsimustele täpsemaid vastuseid saada.
Aktiivset kuulamist ja muid pingete vabaks suhtlemiseks olulisi oskusi saab õppida nii Gordoni perekoolis www.sinamina.ee või raamatutest Gordon, Thomas "Tark lapsevanem" ja Faber ja Mazlish „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata nii, et nad räägiksid“.
Oluline on ka, et te iseendale piisavat tuge ja toetust otsiksite, et jaksata igapäevaselt olla oma lapsega piisavalt rahulik ja särasilmne. Iga ema vajab ja väärib, et ka oma tassi täita ja teha, midagi, mis endale energiat annab. Vahel piisab, kui keegi tuleb appi ka näiteks kodutöid tegema.
