Kasvatan üksi kuueaastast tütart. Probleem on tütre suhtlemine just minuga.
Kui keelan teda või palun midagi teha- kas riidesse panna, mingid asjad kokku korjata, hommikul üles tulla, ta üldse ei liiguta ennast. Viimasel ajal käib kõik tüliga. Ma ütlen vähemalt mitu korda, ja tunnistan ausalt, tavaliselt siis ärritun ja tõstan häält. Olen tutistanud ka. Siis tema hakkab mulle vastu. Ta haugub täiega vastu ja võib väga inetute sõnadega seda teha. Igapäevased sõnad on näiteks: - idioot, lollakas. Räägin kogu aeg, et nii ei tohi kellelegi öelda, olen jätnud multikate vaatamisest ilma, et ta nii räägib, kasu ei midagi. Samas üldiselt külas käitub viisakalt, kui isa (kes ei ela meiega)palub näiteks mänguasjad kokku korjata, teeb seda kohe. Ma tunnen, et ma pole tütre jaoks mitte keegi,
mul pole mingit autoriteeti ja ma ei oska mitte kuidagi ilma häält tõstmata panna teda ennast kuulama- juba nüüd, mis siis veel hiljem saab. Ma võin ju öelda küll 3 korda järjest, et mulle ei meeldi, et asjad vedelevad maas jne- kasu sellisest jutust on 0. Minu meelest peaks ikka laps kuulama ka , mida ema palub teha. Tunnen ennast täiesti läbi kukkunana ja saamatuna.
Paljud vanemad kurdavad, et kaotavad lapse silmis autoriteedi, kui karistavad ning keelitavad neid. Tüli tähendab tihti seda, et vanem kasutab konflikti ja erimeelsuste lahendamiseks võimu. Võimu kasutamisele on kõikide inimeste loomulikeks reaktsioonideks võitlemine, põgenemine või alistumine. Jääb mulje, et teie tütar võitleb teile vastu (tüli) või põgeneb (ei tee välja, magab jne). Võite olla õnnelik, et teie laps teeb just seda, ega ole hakanud alistuma. Ta on järelikult säilitanud oma mina ning pole hüljanud oma vajadustega kontaktis olemist. Muidugi on võitlus vanemale ebamugav ja väsitav. Alistumine võib tunduda vanematel väga tore, sest laps kuulab ja pole probleemi, kuid tulevikus ei ole tavaliselt need lapsed õnnelikud, sest nad on kaotanud kontakti oma tegelike vajadustega ning on harjunud järgnema teistele (abikaasa, ülemus, oma lapsed jne).
Mida siis teha? Vanasti kasvatatigi suurel määral võimu kasutades, sest elus oligi vaja õppida alistuma kõrgemale võimule, sest muidu ei pruukinud inimesed eelmisel sajandil ellu jääda. Tänapäeval on aga inimeste eludes palju valikuid ja võimalusi ning seetõttu on eriti oluline, et laps ei kaotaks ära kontakti oma sisetundega ning õpiks ka arvestama teiste inimeste vajadusi ja tundeid, et kõigi jaoks parimaid lahendusi õppida leidma. Gordoni perekoolis õpetatakse suhtlemise ja konflikti lahendusoskusi, mis aitavad hoida suhetes lähedust, hoolimist ja austust. Kasutades võimu (käskimine, riidlemine) asemel aktiivset kuulamist, kehtestamist, probleemilahendusoskusi ja üldist eneseavamist, saavad probleemid sellise lahenduse, mis toovad rahulolu kõikidele osapooltele.
Siin on raske anda põhjalikku ülevaadet aktiivsest kuulamisest ja tõhusast kehtestamisest, kuid soovitan huvi korral lugeda paari head eesti keeles ilmunud raamatut: Th. Gordoni „Tark lapsevanem“ ning E. Mazlish, A. Faberi „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid“ (http://www.print.ee/). Eriti hea oleks võimalusel osaleda Gordoni perekoolis, kus saab raamatus käsitletud oskusi praktikas proovida ja oma konkreetsetele küsimustele ka spetsialisti vastused.
Lühidalt kokkuvõttes võib öelda, et kui laps käitub halvasti, siis ta tunneb end halvasti ning sel juhul on abiks last aktiivselt kuulata. Kui laps tunneb, et ta on mõistetud ja kuuldud, siis tema vastupanu väheneb ning temas tekib valmisolek ka teid kuulata. Kui teid miski häirib ja te väljendate oma vajadusi ja tundeid hinnanguvabalt ning ilma süüdistusteta, siis õpib laps teid paremini tundma. Kui laps ei tunne end alandatu ega süüdistatuna ja tajub, et tal on hetkel emast lihtsalt erinevad vajadused, siis lapsed leiavad endas soovi väljendada oma tegudega hoolimist ja armastust. Kuulavate täiskasvanute suhtes tekib lastel kiirest ka austus. Kuidas seda kõike konkreetselt teha on mõtekas lugeda raamatuid ja/või osaleda koolitusel. Usun, et teie laps on just väga parajas vanuses, et veel muuta seda suhtemustrit, mis teil kujunenud on.
Aitäh, et küsisite toetust!
