Olen oma elukaaslasega koos elanud 1 aasta. Mul endal lapsi ei ole, aga elukaaslasel on eelmisest abielust 8-aastane poeg, kes veedab umbes pool ajast oma ema juures ja pool ajast meie juures. Kirjeldan pisut oma elukaaslase (E.) eelmist suhet. Nimelt jooksis abielu karile 4 aastat tagasi, kui laps oli 4-aastane. Sellest ajast alates vanemate vahel intiimsuhet ei olnud, aga kuna otsustati elu jatkata sama katuse all - kuni laps on piisavalt suur, siis isa sisuliselt kolis lapse tuppa magama. Isa suhtumine oma lapsesse on algusest peale olnud jumaldav: minu poeg on kogu minu elu. E. enese lapsep6lv m66dus autoritaarse isa kasvatuse all - oma lapsep6lve kirjeldab ta sageli: "Ma ei maleta sellest midagi positiivset, kogu aeg mind sunniti tegema asju, mida ma ei nautinud - mul ei latud "nautida 6nnelikku lapsep6lve" vaid ma pidin kogu aeg tegema, mis taiskasvanud ytlesid. " Selle kogemuse t6ttu on ta otsustanud, teha k6ik risti vastupidi, kui tema ena vanemad tegid. Sisuliselt tahendab see see seda, et taidetakse iga lapse soov p6hjendusega: "ma tahan, et ta oleks 6nnelik", unustades ara, et andes lapsele seda, mis laps tahab, jaetaks laps ilma sellest, mida ta tegelikult vajab.
Niisiis on laps aastaid harjunud magama jaama isa kaisus. Lapse ema pole kunagi lubanud lapsel oma voodis uinuda ja ma ei saa kuidagi vaita, et laps teda selleparast grammikestki vahem armastaks v6i respekteeriks.
Meie suhte puhul on probleemiks see, et ma ei pannud algusest peale reeglit paika, et meie juures olles peab laps oma voodis uinuma. Sisuliselt kaib asi nii, et kuna laps ei taha 6htuti uinuda, siis mina ja E. peame koos temaga voodisse minema (kuigi me ise tahaks kauem yleval olla). Tema jaab magama meie kahe vahel. Kui laps on sygavas unes, isa v6tab ta sylle ja viib oma voodisse. Kusjuures poiss magab kogu 66 suureparaselt, ega arka enne hommikut. Minu jaoks p6hjustab asjade selline kaik palju stressi. 1) ma ei taha sel kellajal yldse voodisse minna (enamasti kestab see "rituaal" vahemalt 2 tundi - laps ei uinu ka voodis enne kui meie m6lemad juba norskame) ja parast 1-tunnist uinakut on raske 6htut samast kohast jatkata, kus eelmised tegevused pooleli jaid
2)kuna elukaaslane jaab ise kah koos lapsega magama ning oleks v6imeline sedasi 3-kes kuni hommikuni valja p66nama, siis olen mina sunnitud ta keset 66d yles aratama, et ta oma lase syles teise voodisse kannaks. Loomulikult kipub inimene pisut tusane olema, kui ta keset sygavat und yles aratatakse ja sel hetkel on tylid iga pisiasja parast kerged tulema.
3) mul on kogu aeg tunne, nagu ma olen kohustatud voodit jagama kellegagi, keda ma sinna yldse ei taha. Paluks mitte valesti aru saada - ma saan lapsega vaga hasti labi ja ta meeldib mulle vaga, ning ma olen r66mus, et ta meiega koos nii palju aega veedab. Lihtsalt ma ei tunne tema suhtes seda intiimsust, et ma tahaks teda kogu aeg kallistada v6i kaisus hoida - ta tuli minu ellu olles 8-aastane ja ma olen teda kogu aeg v6tnud nagu s6pra, mitte nagu oma last (sest tal on ju m6lemad vanemad olemas ning ma ei taha kuidagi tema ema rolli yle v6tta - kasv6i austusest tema ema vastu). Pealegi tahan ma kaisus hoida E.-d, mul on vaga raske magada, kui tema ei ole minuga fyysilises kontaktis.
Probleem ei olegi niiv6rd selles, et ma ei teaks, kuidas saaks last harjutada oma voodis uinuma - selle kohta on internetis piisavalt materjali. Minu mure on hoopis selles, kuidas E.le selgeks teha MIKS me peaksime seda tegema. Tema ei nae asjas midagi imelikku: "Ma ei suuda oma poega sellega kurvastada, et ma ytlen, et ta ei v6i minu juures magada." "Ta on lahutatud vanemate laps ja vajab maksimaalset toetust ja armastust, teadmist et isa on kogu aeg tema jaoks olemas." "Kui ta suuremaks saab, siis ta hakkab oma voodis magama." Kysimuse peale, et millal see hetk tuleb, saan ma vastuse, et noh, siis kui ta on 10-aastane v6i nii. Ja k6ige hullem: "Ara yrita minu pojaga v6istelda. Ta on ju k6igest laps."
Sestap oleks mul vaja n6uandeid, kuidas oma seisukohta argumenteerida - missuguseid tagajargi lapse arengule selline suhtumine v6ib kaasa tuua. Omast seisukohast vaidaksin: see on ju siililegi selge, et lapsed peavad ming hetkel omaette magama hakkama - ma pole kuulma juhtunud, et m6ni teismeline magaks isa ja tema uue elukaaslase vahel. R6hutan veelkord - laps ei maga isegi oma lihase emaga koos samas voodis ning ma pole kunagi marganud, et see oleks tema hing mingisuguseid haavu l66nud - ta armastab ja respekteerib oma ema tapselt sama palju kui isa v6i isegi rohkem. Vahetevahel ma m6tlen, et see ongi mingisugune E. v6istlus tema eelmise elukaaslasega lapse armastuse nimel: "Mina suudan talle rohkem hellust ja armastust jagada, kui minu eksnaine. Minu suhe pojaga on eriline - vaga lahedane."
Postitan sell kysimuse "lapse""ja mitte "elukaaslase" rubriiki just nimelt selleparast, et ootan n6uandeid lapse arengu ja psyhholoogia seisukohast lahtudes. Ma vajan E. veenmiseks tugevat argumentatsiooni, sest tegelikult tahame ju me m6lemad lapsele parimat.
Lugedes teie kirja võin öelda, et teie enda mõtted ja seisukohad on väga õiged ja olulised. Olete oma mõtetega õigel teel.
Tulles nüüd teie põhiküsimuse juurde, kuidas argumenteerida mehele antud teemat. Esimene seisukoht on see, et laste vajadus füüsilise läheduse järgi vanusega järjest väheneb ja see asendub vaimse lähedusega. Füüsiline lähedus on kõige olulisem 0-3 aastaste laste jaoks. Samas on normaalne ja oluline hakata lapsi harjutama oma voodis magamisega juba sellel perioodil.
Kooliealise lapse jaoks on kõige olulisem, et vanem oleks olemas kui lapsel on mure ja on tuge vaja. Sellises vanuses lapsele piisab täiesti päevasel ajal kallistustest ja vajadusel sülle võtmisest.
Kõige olulisemaks argumendiks on aga seksuaalne areng. Lapsega ühes voodis magamine/ uinumine võib tekitada seksuaalseid kõrvalekaldeid nii lapse seksuaalses arengus, kui ka isa seksuaalkäitumises. Seega ei ole sellises vanuses lapse magamine vanema juures normaalne ja ka mitte vajalik lapse arengu seisukohalt. 8-aastane laps vajab sellises vanuses rohkem privaatsust nt. oma tuba ja võimalust omaette olla. Vanema roll on olla lapsele heaks kuulajaks ja toetajaks.
Kokkuvõttes tasuks mehele alustuseks rääkida sellest, mida laps oma arengu jaoks tegelikult vajab ja hea oleks rääkida, kuidas antud olukord teid ennast häirib. Kirjeldasite kirjas, et teid ennast häirib see, et peate varakult magama minema jne. Selliseid lauseid on hea elukaaslasele öelda mina-sõnumitena. Toon siia ühe lause:"Kui poiss magab meiega ühes voodis, pean ma vara magama minema, tänu sellele jäävad mul õhtul paljud asjad tegemata ja see häirib mind/ ärritab." Mina-sõnum on lause, mis räägib minust endast. Lause koosneb kolmest osast: olukorra kirjeldusest, mõjust minule ja minu tunnetest.
