Kuidas regeerida kui mitte rääkiv laps, kes saab juba paljudest asjadest aru otsustab, et kui just minu tahtmist ei tehta või midagi mida tahan ei saa, lähen valikuliselt kas- vanaema või ema näkku lööma! Kõik teised jäävad tavaliselt valikust välja. Teiste emade soovituste kohaselt ta oma enda käega tagasi löömine tekitas kohese hullema tulemuse. Nüüd kui oleme rääkimise teel seda umbes kuu aega teinud on ta rahulikum aga kui tuleb tuju "taob täiega". MIda teha??
Ilmselt on teie mure tuttav üsna paljudele väikelaste vanematele. Olete püüdnud vältida lapse löömist ehk siis talle samaga vastamist ja tahan teid julgustada seda edaspidi teha. Laps matkib teisi ja ta saaks väga suure segaduse osaliseks, kui tema ei tohi lüüa, aga teised teda küll.
Parim ongi see, et olete püüdnud lapsega rääkida ja olete kogenud ka positiivseid muutusi – laps on rahulikum. Kuid löömist esineb ikkagi. Nagu kirjas tõdete, laps veel ei räägi. Tal on üsna piiratud võimalused ennast väljendada, seejuures ka oma pahameelt ja pettumusi. Emotsioonid on aga loomulikud ja neid pole mõtet ka keelata. Küll on aga probleemiks see, kuidas laps tohib neid väljendada. Selles saategi teda aidata. Rääkimine võiks olla viisil, mis oleks oma sisult aktiivne kuulamine, st peegeldate lapsele seda, kuidas te temast aru saate. Näiteks: sa oled pahane, et sa ei saanud …. (seda asja, mida tahtis). Väga lihtsate, temale arusaadavate sõnadega väljendage, et olete tema emotsiooni mõistnud, temast aru saanud, mida ta löömise kaudu väljendab. Kui lapse koge, et teda mõistetakse, siis ei pea ta end löömise kaudu enam väljendama. Samuti areneb ka tema sõnavara, tema eneseväljendusoskus.
Piire seada käitumisele, mida te ei salli, on samuti vajalik. Andke teada selgelt ja lühidalt, mida te ei taha, mis teile meeldi, nt öeldes: mul on valus jne. See on mina keel, mis ühtlasi aitab vältida hinnanguid lapse enda kohta („paha laps“ vms).
Lapsed oma arengus muutuvad järjest iseseisvamaks ja teadlikumaks oma minast. Nad seisavad oma vajaduste eest. Täiskasvanud saavad aidata neil seda teha, andes teada, milline on sobiv käitumine. Niisiis, andke kindlasti positiivset tagasisidet, kui laps on teinud midagi hästi, väljendage rõõmus selle eest ja tunnustage teda, siis tunneb ta end väärtuslikuna.
Palju rõõmu.
