Tere!
Kodus on 4-aastane äkkvihastaja. Vihastab ja tõstab rusikas käe ning lööb. Tahaks teda aidata, et mida teha kui sihuke jube viha peale tuleb. Ei oska talle midagi ka öelda, 10ni lugemine on natuke konarlik veel, ümber maja ka ei saa joosta. Kuidas lõpetada lause, kui sul selline viha peale tuleb, siis...
Oma 4-aastast äkkvihastajat saate kõige paremini aidata, kui püüate aru saada, mis on lapse vihatunnete taga. Samas tuleb lapsele panna piire, et ta tajuks, et igal tema teol on tagajärjed, et iga tema käitumine mõjutab kedagi teataval moel. Löövale lapsele tuleb kindlasti öelda ühemõtteline sõnum: kui sa mind lööd, saan ma haiget. Võib ka võtta lapse käest kinni ja lausuda: ei! lüüa ei tohi, mul on valus. Igal juhul peaks sõnum olema kooskõlaline, st et teie öeldu, kehakeel ja hääletoon räägivad sama juttu. Vahel panevad emad lastele piire õrna hellitava häälega – see kindlasti ei toimi, sest laps ei jää sel juhul vanema räägitut uskuma.
Niisama riidlemisest ja pahandamisest pole enamasti abi, kui laps ei saa aru, mida ta valesti tegi, seetõttu on ikka vajalikud selgitused tema käitumise mõju kohta. Pealegi võib laps, kelle tähelepanuvajadus on rahuldamata, hakata riidlemist pälvinud tegevust just meelega kordama, sest tal tekib seos: alati kui seda teen, pälvin ma tähelepanu.
Nüüd tunnetest. Viha on n-ö teisene tunne, see tekib ikka pärast mingit muud tunnet. Tasub uurida, millised tunded on lapse vihatunnete all. On seal väsimus? Üksindus? Kurbus? Pettumus? Pahameel? Et saaksite paremini aru, mis lapses toimub, peaksite kõigepealt jälgima, mis on need olukorrad, mille järel poiss vihatundeid välja näitab ja siis neid tundeid ka tagasi peegeldama, et lapsest paremini aru saada. (See võib tunduda paras ristsõnamõistatus, aga proovimine tasub ära.)
Lapsel endal on väga raske oma tundeid ise mõista, seetõttu on vanema peegeldused laadis: sulle ei meeldinud, et...; sa said pahaseks, kuna...; sa solvusid, et ma.... jne. Kui laps tunneb, et te teda mõistate, on tal kergem rahuneda, ja kui laps on rahunenud, saate lapse kuulamise käigus teada, mis temaga tegelikult toimub. Lapse viha all võib olla peidus mõni muresõnum, kuna ta ei oska sellest rääkida, siis väljendab ta end viha kaudu.
Keegi meist ei tee midagi lihtsalt niisama, alati on põhjus, ja põhjuse annab vajadus, mis on miskipärast katmata jäänud. Püüdke last kuulata ja mõista, nii ehk jõuate põhjuseni, mis lapsele tegelikult muret-valu teeb ja vajadusteni, mis on millegi tõttu tähelepanu alt välja jäänud.
