tõesti,poiss 5.aastane on üle käte,tõsiselt.Haugub vastu nii kodus kui ka lasteaias,ta oleks nagu vihkamist täis,trotsi täis.On tulnud ette juhuseid,kus läheb kasvatajale kätega kallale,seda ka kodus.Kui keelamise aeg tuleb,mida tõesti on ülitihti vaja teha,siis näha kuidas laps läheb näost siniseks,käed lähevad rusikasse ja tahaks kohe lööma hakata.Sõnakuulmatus on null,kuid on ka erandeid,vahel on superhea laps,aga siis jälle....Lasteaed on ka olukorras,kus ei osata enam midagi teha,ütlevad et kaldub sinna hüperaktiivsuse poole,mida tõesti usun mina ka.Lasteaias on 1 laps,kelle eeskuju olevat võtnud,nagu kuningas talle ning too laps on tõesti kirjeldamatult ulakas ütleme siis nii.Mida ma oma lapsega peale hakkan,tundub et kõik on nii allamäge läinud.Tean et mõjub ka see et peres pisem ka ja eks ta ikka vaevleb tähelepanu puudumise all.Kas mind saaks aidata psühholoog või hoopis psühhiaater,mida nad teevad,kuidas diagnoosi panevad või kuidas see asi üldse käib.Ma tean et minu laps on ainulaadne,vaevalt et kellelgi laps kodus peksab ja laamendab,sama ka lasteias.Palun kogemusi ja nõu!
Kirjeldatud käitumine ei ole kindlasti ainulaadne, sarnast käitumist esineb lühemate ja pikemate perioodidena ka teistel lastel.
Teie poolt kirjeldatud lapse käitumisel võivad olla erinevad põhjused. Tooksin siia mõned näited, mis seda võivad põhjustada. Väga sageli on need seotud lapse elumuutusega nt. kolimised, lahutused, väikse venna või õe sünd jne. Samuti võivad sarnased probleemid tekkida lapse mitte eakohasest päevareziimist nt. palju arvutit, telekat, vanuse kohta vähe und, tervise probleemid. Kolmas ja mitte vähe oluline põhjus võib peituda kasvatuses. Kui lapsel puuduvad konkreetsed piirid võib see väljenduda sarnases käitumises. Viimasena tooksin välja meditsiinilised põhjused, milleks võibolla mõni häire nt. hüperaktiivsus. Eelpool loetletud põhjuseid tuleb täpsemalt uurida, et arusaada, milline neist on just selle konkreetse lapse puhul tegelik põhjus.
Tulles Teie põhiküsimuse juurde, et kes ja kuidas võiks teid aidata. Alustama peaks psühholoogi juurde minemisest, kes uurib põhjalikumalt eelpool nimetatud mõjutajaid. Sellises vanuses laps on vanemaga väga tihedalt seotud. Seega nõustamise käigus suheldakse palju ka vanemaga ja vajadusel õpetatakse vanemale uusi kasvatusnippe, mis aitavad muuta lapse käitumist. Psühholoogilist uuringut tehakse lastele tavaliselt erinevate loovmeetoditega (nt. joonistades, voolides). Kui psühholoog on kõik oma võimalused ära kasutanud ja need ei ole tulemust andnud, suunatakse laps edasi psühhiaatri juurde. Psühhiaater on arst, kes uurib last juba rohkem meditsiinilise nurga alt ja vajadusel kirjutab ravimi. Nii väikestele lastele kirjutatakse väga harva ravimeid. Miks tuleks alustada psühholoogist? Vastus on lühike, psühhiaatri diagnoosiga üksi on vähe peale hakata. Oluline on lapsevanemal õppida selgeks erinevad käitumisvõtted, mis aitavad lapsel rahuneda ja paremini käituda. Eelpool nimetatud võtteid õpetavad valdavalt psühholoogid.
Kuna kirjast ei tule välja Teie elukoht on raske soovitada mõnda kindlat nõustajat. Suuremates linnades tuleks Teil pöörduda lastepolikliiniku või lastehaigla poole. Väiksemas kohas peaks infot saama kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast või perearstilt.
Kindlasti peaksite pöörduma spetsialisti poole, kuna neti teel ei ole võimalik sellist probleemi lahendada.
