Mul on kodus 1,3 aastane poeg. Aga väga häirib lapse käitumine. Väljas olles jalutades vankris hakkab vahepeal täiesti juhuslikult kaela vastu peatuge peksma. seeo n tegelikult üldjuhul siis, kui ei saa oma tahtmist. poes olles korragi kui lähen,siis kohe karjub nagu tõesti mõni hull(ei taha üldse halvasti öelda!!) aga raske on seletada seda, kui ise ei näe. häälitseb khutavalt ja väriseb vahepeal täiesti,hambad ristis ja lõugab sõna otseses mõttes.see on kohutav, vahepeal on temaga võimatu minna välja kuhugi, inimeste sekka, sest ma ajan teda ainult taga, ei kuula üldse sõna, palun tal emme juurde tulla,et lähme ära, ta ei tule, teeb täpselt seda mida ta ise tahab ja kui järgi lähen ja sülle võtan siis hakkab niii himrsasti röökima ja rabelema:S see on nii kohutav,väsitav..
mille pärast ta küll nii närviline on? raseduse aeg oli mul ka vahepeal üsna närviline.. kuna mees tekitas pingeid päris palju ja stressi. olen kusagilt lugenud, et kui laps on saanud natukene raputada, siis sellest võib midagi tekkida hiljem?? mäletan nii hästi kuidas lapse isa ja onu temaga mängiisd kui ta oli umbes poole aastane, lapsele see nii meeldis ka muidugi.. laps oli voodi peal ja siis raputaisd vooodit ja ükskord kui natukene õhku viskas last,siis laps kukkus voodi peale..ma nii kardsin kohe sel hetkel kui nii tegi, et äkki on mingi tagajärg sellel? ((( laps on tõesti kohutavalt närviline, tõesti nagu mingi hull vahepeal,kuidas ta rabeleb,vähkreb,häälitseb ja samal ajal väriseb ja hambad ristis..see on nii hirmuäratav minu jaoks. ja ma olen tõesti nii mures, tunnen ennast ainult süüdi
aga samas on ta nii hea laps vahepeal, aga ei lähe päevagi mööda kui ta selline närviline ei oleks.. tuleb ja kallistab, ronib kaissu..ja siis ühel hetkel jälle niii kohutavalt närviline. ma tõesti tunnen nagu midagi oleks pahasti sellepärast kui temaga poole aastaselt niii "mängiti kuhu peaksin pöörduma,mida tegema, kas on veel kellegil selline probleem/mure?
ühelt poolt võib olla tegemist sellega, et teie laps on jõudnud ikka, kus lastel ongi väga erinevaid tujusid ja n.ö joonihoogusid, kus nad röögivad ja karjuvad viisil, mis mõjub vanematele ehmatavalt. Ja samas hakkavad lapsed ka üha rohkem proovima seda, mida võib ja mida mitte, milliste meetoditega saab emalt-isalt seda, mida ise tahetakse. Üks esimesi n.ö võtteid ongi karjumine, millele siis vanemad ühel hetkel järgi annavad (nt. annavad seda, mida laps soovib). Kuid teiselt poolt võib tegemist olla ka käitumisega, mis tuleneb mõnest neuroloogilisest põhjusest. Seetõttu arvan, et tasuks konsulteerida ka oma perearstiga, kes teie last hästi tunneb ja teda ka näeb. Nii saate temalt kõige kohasemat informatsiooni selle osas, kas lapse reaktsioonid on eakohased ja arenguga kaasas käivad, mida lapsevanemana tuleb õppida suunama või on põhjust uurida lapse kehalist seisundit lähemalt. Ise viitate ilmselt raputatud lapse sündroomile. See võib tekkida siis kui last raputatakse sedavõrd tugevasti, et lapse aju liigub kolju sees tugevasti edasi-tagasi. Selle järgsete esmaste sümptomitena on välja toodud, et laps muutub loiuks, võib keelduda söögist ja joogist.
((( laps on tõesti kohutavalt närviline, tõesti nagu mingi hull vahepeal,kuidas ta rabeleb,vähkreb,häälitseb ja samal ajal väriseb ja hambad ristis..see on nii hirmuäratav minu jaoks. ja ma olen tõesti nii mures, tunnen ennast ainult süüdi