Mul selline mure et 1,1 aastane poiss öösseti kukub lihtsalt röökima, ise magab aga jonnib, panen luti suhu sätin jääb uuesti vait ja siis äkki mingi hetk jälle hakkab sama ring pihta. Nii laseb suht käik viimased ööd, ja nüüd veel hakand öösse mingi tund aega üleval ka olema, hommikuti töused jälle hea tujuga ja päeval pole ka nagu midagi kurta nagu tavaline laps ikka. Endal juba mõistud otsas mida peale hakata et laps öösse magaks korralikult, sest ise ta ikka tahab magada aga miski nagi segab.
Magamajäämine on väikelapseeas tihti problemaatiline. Alguses gaasid, siis hambad, vahel ei lase last uinuda muud tervisehädad, mida ta ju kurta ei oska, teinekord ärevus, mis on seotud hirmude ja ebamugavustunnetega jne. Vanematelt nõuab lapse kasvatamine reeglina palju hoolt, tarkust ja kannatust.
Kui laps kirjeldatud moel ootamatult ja hooti kõvasti nutab, võib see viidata hammaste lõikumisele (mis ongi väga valus) või ka näiteks valule sooltes. Võiksite mõelda, kas olete ehk söögisedelis midagi muutnud, mis lapse seedimisele ehk harjumatu on.
Lapse erinevates nõudmistes (ka öises nõudmises emme järele), mida me tihti jonniks nimetame, väljenduvad tema vajadused, sh vajadus teie tähelepanu, hoole ja armastuse järele. Kui laps on päeva jooksul saanud piisavalt kõike, mida ta oma arenguks vajab, kui tema füüsilised ja emotsionaalsed vajadused on kaetud, on päevane uni, õhtune magamajäämine ning ööuni sügavamad-rahulikumad.
Lapse muutunud käitumine viitab ikka kas mingi pinge olemasolule (ehk on koduses elus midagi sellist, mis pinget loob?), muutunud tarvetele, mis ehk katmata on jäänud.
Oluline on jälgida, mis millisel ööl laps rahulikumalt magab ja millal mitte. Pange tähele, mis eelneb sellele, kui laps halvasti magab ja mis on siis teistmoodi, kui ta magab kogu öö rahulikult. Mis on nn halva magamise päeval teisiti? Teis endas, teie meeleolus või käitumises? Abikaasas?
Kui märkate mõnda detaili, mis siin oluline tundub, püüdke rohkendada neid olukordi/käitumisi, mis lapse magamist tunduvad soodustavat. Ja vastupidi – vähendada seda, mis rahutust, ärrituvust, nutlikkust näib juurde tegevat.
Rahutust, nuttu ja ärevust võib tekitada päevane puudus tõelisest kontaktist emaga. Lapsele on emotsionaalne, tõeline side emaga äärmiselt tähtis. Tähtis on ka teie meeleolu. Kui rahulik ise olete? Kui hästi on teie vajadused kaetud? Teie võimalikud pinged, ebamugavustunded ja rahuldamata vajadused on samuti siinkohal olulised, sest laps on väga tundlik, ta tajub ema meeleolusid väga täpselt.
Meil vanematena on väga tähtis seista oma vajaduste eest – siis oleme rõõmsamad ja rahulikumad ja siis on seda ka meie lapsed. Kui olete oma eluga rahul, et ärrita ega väsita ka lapse öine ärkamine sel määral kui siis, kui elus palju probleeme tundub olevat.
Igal juhul on vaja väikese lapse kõrval palju kannatlikkust ja püüdu väikest inimest mõista ning aidata. Kui olete nutva lapse kõrval, paitage teda, rääkige temaga vaikselt ja mõistvalt, pakkuge ehk veidi vett juua vms, siis laps aegamisi rahuneb ja uinub.
