Türuk on 2 aasta ja 3 kuune. Päevasel ajal pole tal mähkmeid juba jõuludest saadik. Öösel võtsime ära umbes 1,5 kuud tagasi. Päevasel ajal on 99% kuiv. (vahel harva on juhtunud äpardusi). Öösel mõnikord tuleb piss püksi, mõnikord mitte.
Probleem on selline, et laps protestib, kui suuname teda pissile. Viga pole selles, et tal häda pole, sest siis, kui käib ära - teeb ikka korraliku portsu pissi
Kartsin, et äkki valus või midagi - küsisin, vastab, et ei ole,aga no selles ka kindel ei saa olla - ta võib olla ei tea täpselt öelda.
Nii siis viisime igaks juhuks pissiproovi, et vaadata, ega põletikku või midagi muud pole - Kõik korras!
Ning alati peame me ise ärgitama pissile minema, vahel läheb normaalselt ilma protestimata, kuid enamasti hakkab jonn pihta, et ei taha - aga saame ikka kuidagi käidud.
Mis te arvate, kas asi on siis psühholoogilist laadi probleemiga?
Äkki kellelgi samalaadne kogemus? Tahaks mingit nõu saada
Võimalik, et probleem sai alguse kergest põletikust, mille ajal oli pissimine pisut valus. Ise olen küll kokku puutunud pigem lastega, kel kõhukinnisuse tõttu tekkinud kakamisega probleemid. Nii olen näinud, et vahel muutub lapse wc-toiming ülimalt oluliseks ja võib hakata segama muid tegevusi. Umbes nii, et - kui sa nüüd häda ära teed, siis saame õue minna. Kui sa ära ei tee, siis me ei saa mängutuppa minna, sest siis tuleb seal püksi.
Kui laps oli veel mähkmetes, kas märkasite, et ta oleks pissi kinni hoidnud või olnud virilam pissimisega seoses? Kas olete nõu pidanud ka perearstiga?
Kui laps kardab, siis võib aidata tema tunnete peegeldamine. Küsimisest eristab seda esitlusviis. Küsimustele vastamine on lapsele (kel sageli küsisõnadki sassis) keerulisem, kui nõustuda (või ümber lükata) vanema esitatud väidetega. "Miks sa pissida ei taha?" asemel "sa kardad, et pissimine teeb haiget", "sulle ei meeldi potti pissida". Lapse nõustumise või mittenõustumise järgi saate edasi mõelda ja nii aidata lapsel sõnastada oma probleemi.
Vahel võib aidata ka uue poti valimine koos lapsega või siis hoopis suure poti peale harjutamine.
Kui näib, et olukord on jätkuvalt tõsine ja hädas nii laps kui vanem, võite nõu pidada lastepsühholoogiga vahetult kohtudes.
