Tere,
Mure siis järgmine,minu 7 kuune laps ei sekunditki üksi,ta ei mängi eriti ja kui keegi toast lahkub( näit) teise tuppa,või samas toas istub mujale on kisa meeletu.Mina kui ema pean istuma koguaeg maas temaga koos ,ei saa minna ei pissile,kööki ega toas teise kohta istuda ....mul on ka vanem laps(11) nüüd ei tohi ka tema toast lahkuda roomab järele ja nutab .Millest küll selline asi tahaks nii aru saada mis ma siis valesti olen teinud.Tahaks et ta mängiks ja saaks aru ,et kui ma kööki lähen tulen ma ju tagasi,
Ja koguaeg turnib minu küljes (mängiks aga ei)
Laps saab veel rinda ,lutti ei võta .Magab öösel minu kaisus.
Otsin väga lahendusi .olen lihtsalt nii väsinud ja kurnatud ,teistega ta ei leppi ainult minu või mu vanema pojaga ,isaga ka muidugi ,kuid me elame lahus ja temal pole aega (eks nii meestel kergem)
Olen murdumas ,lihtsalt enam ei jõua .Mida küll teha
Kõigepealt valesti pole Te midagi teinud ! Eeldada, et 7 kuune laps omaette tegutseks ja mängiks on aga kindlasti ebarealistlik. Ülemäärane hirm olulise inimese lahkumise ees on selles vanuses loomulik. 7-8 kuusel lapsel on arenguliselt esimene võõrastamisperiood. Aastane laps hakkab näitama üles rohkemat iseseisvust, kuid kaheaastane võib jällegi otsida paaniliselt lähedust. Seega siis umbes teise eluaasta sünnipäeva paiku saabub uus võõrastamisperiood. Osadel lastel on need arenguetapid vaid aimatavad, teistel aga väga selgelt näha. Teie lapse puhul on ilmselt see eriood väga selgelt eristuv.
7-8 kuul hakkab laps järjest enam saavutab iseseisvust ja emast sõltumatust. Kui laps hakkab käima siis on ta astunud sammu sõltumatute inimeste maailma poole. Kui ruum ema ja lapse vahel suureneb, avanevad uued vaated. Laps saab liikuda ise ilma kõrvalise abita köitvate esemete juurde ja neid uudistada. Uudishimu on üks põhilisi arengut soodustavaid tegureid selles vanuses. Lapse rõõm sellest, et ta ise hakkama saab, võidab seeläbi õigepea kartuse vanematest lahkuda. Lapse ärevatele reageeringutele vastake verbaalselt ja füüsiliselt rahulikul toonil. Lapse taju selles eas iseloomustab suuresti lause See mida ma ei näe, seda ei ole olemas nii näeb tema selles vanuses ümbritsevat maailma. See teeb mõistetavaks ka tema hirmu. Pakkuge lapsele turvatunnet kallistuste, süles hoidmise ja silitamistega. Väikelaste jaoks on eriti rahustav selja silitamine. Tegu on arvestades lapse vanust täiesti eakohase hirmuga, mis aja möödudes hääbub ise ilma suuremate sekkumisvajadusteta.
Füüsiline lähedus on lapsele vajalik, see annab turvalisuse ja kindlusetunnet. Seega kaisus magamine ja rinnaga toitmine annavad Teie lapsele olulist lähedust veel juurde.
Selleks, et täita aga lapse vajadusi, tuleb Teil oma tassi täis hoida. See tähendab seda, et vanematena ei jaksa me lõputult anda/aidata/hoolitseda, kui me ise oleme energiast tühjad, väsinud, kurnatud. Püüdke leida võimalusi oma tassi täitmiseks tegevused, mis annavad teile energiat ja jõudu. Küsige abi (nt laste isalt, võimaluse korral oma vanematelt, headelt sõpradelt) aeg enesele võiks olla ehk see aeg kui keegi abistajatest jalutab lastega väljas vms. Mõnikord piisab emale väiksest enesele olemise ajast, et ammutada suur kogus jõudu, millest saab omakorda rõõmu kogu pere. Kokkuvõtvalt siis, millest võiks olla abi teadvustada endale, et tegu on lapse norm arengu ühe perioodiga (see periood on mööduv!), pakkuda lapsele mõistmist ja füüsilist lähedust, hoolitseda enda tassi täitmise eest.
! Eeldada, et 7 kuune laps omaette tegutseks ja mängiks on aga kindlasti ebarealistlik. Ülemäärane hirm olulise inimese lahkumise ees on selles vanuses loomulik. 7-8 kuusel lapsel on arenguliselt esimene võõrastamisperiood. Aastane laps hakkab näitama üles rohkemat iseseisvust, kuid kaheaastane võib jällegi otsida paaniliselt lähedust. Seega siis umbes teise eluaasta sünnipäeva paiku saabub uus võõrastamisperiood. Osadel lastel on need arenguetapid vaid aimatavad, teistel aga väga selgelt näha. Teie lapse puhul on ilmselt see eriood väga selgelt eristuv. 