Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: lahkuminek ja 1,8.a. laps

marion
Külaline
Postitatud 18.11.2008 kell 16:49
Käsil lahkuminek lapse isast, laps 1,8.aastane. Abielus me ei ole ja ühist vara/kohustusi laenude näol samuti mitte, kuid lapse isal on eluasemelaen ja kinnisvara on tema nimel. Püüame hetkel välja mõelda süsteemi, kuidas mõlemad saaks võrdselt osa lapse elust ja kasvatamisest. Kui laps hakkab elama korraldusega 1nädal isaga/1 nädal emaga - siis mida näevad seadused ette, kas keegi peab kellegile alimente vmt rahalist toetust maksma? Millised õigused mul lapse emana on, kas isa võib minul temaga kohtumist keelata, piirata vmt teha? Töötan poole kohaga ja õpin täiskohaga, lapsega seonduvaid kulusid lasteaia, riiete jmt näol olen niikuinii kogu aeg kandnud.
Angela Jakobson
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 18.11.2008 kell 20:23
Vabaabielu pole juriidilises mõistes olemas. Seega – kõik finantsilised õigused ja kohustused on selle isiku omad, kes on konkreetselt lepingus märgitud. Vabaabielus sündinud lapse elatisraha võib nõuda kohtu kaudu (eelduseks on isaduse selgus – kas tuvastamine või sünnidokumentides määratud). Alati on mõistlikum lahendus see, kui lapsevanemad jõuavad lapsega seonduvate kulude osas omavahel kokkuleppele. Mõlemal osapoolel on õigus pöörduda kohtusse kasvatusküsimuste lahendamiseks, juhul kui te omavahel kokkuleppele ei jõua. Igal juhul - alati on parem kui kokkulepped saavutatakse kohtuväliselt. Kohtus asjade selgeks saamine on kõikidele osapooltele kulukas nii emotsionaalselt kui rahaliselt. Lapse isal on täpselt samasugused õigused kui lapse emal: kummagi õigusi ei saa piirata muul viisil kui kohtu kaudu ja ainult põhjusel, et nendest ühe tegevus on lapse arengule ja/või tervisele kahjulik.
Selline graafik – nädal ema juures/ nädal isa juures – on nii väikesele lapsele ränk. Lapse kasvatamisest on võimalik osa saada ka kindlasti teistsuguse ajajaotusega. Nii väiksel lapsel on ajataju oluliselt erinev täiskasvanu omast. Kui täiskasvanule möödub nädal kiiresti siis lapse jaoks on see ülipikk aeg. Meenutage kasvõi seda kui Te ise olite koolilaps ja kui pikk teile tundus suvevaheaeg… kas te ka praegu suve perioodi nii pikalt tajute kui koolieas? Tõenäoliselt mitte… Aeg omandab lähtuvalt vanusest teise tähenduse. Seega siis nädal on lapse jaoks igavikuline. Kui ta on ühe vanema juures hakanud harjuma sealse rutiini ja korraldustega, tuleb järgmine nädal end uuesti ümber häälestada. See on ülimalt kurnav. Vanematele võib tunduda see küll lähtuvalt nende vajadustest aus graafik, kuid lapse eakohaste vajadustega kahjuks sel juhul arvestatud pole. Sellises vanuses lapse turvatundele ja arengule on oluline stabiilne elukorraldus. Siin tuleb lastevanemate heasoovlikud, kuid antud juhul egoistlikud soovid, tahaplaanile jätta ja lähtuda sellest mis on lapse eakohased vajadused. Mida vanemaks saab laps seda paremini talub ta keskkonna muutusi. Vanuse kasvades saab ka teha uusi kokkuleppeid kokkusaamiste tiheduse ja pikkuse osas. Kirjast loeb välja, et Teil on lapse isaga võimalik rahulik dialoog mõistlike kokkulepete tegemiseks olemas. See on väga suur ressurss ja kergendab kõigi asjaosaliste kohanemist uue olukorraga. Kindlasti leiate dialoogis ja lapse vajadusi arvestades kokkulepped, kuidas mõlemad vanemad saavad uues elukorralduses lapse elus osaleda.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!