Meie pojal, 2a 3k, esineb häiritud unega öid.
Olen püüdnud mõista tagamaid, mis selle võks põhjustada. Vahel tulevad vist hambad, vahel jälle on ehk olnud palju emotsioone ja vahel näib, et nt vanaema juurest tulles ongi natukene liiga aktiivne. Lisaks ei mõju minu meelest hästi ka see, et magame kogu perega kõik ühes toas. Samas ei saa ma kindlasti jätta mainimata, et kuni 6. elukuuni esines ka unehäireid, mida sai ravitud Fenibutiga.
Olen hommikuks väga tihti väsinud. Laps ärkab alati hea tujuga ja vajab rahututel öödel v-o kuni ühte lisatundi magamiseks.
Üldiselt on laps väga hästi arenenud nii kõne osas kui ka füüsiliselt. Arstid ütlevad, et arengust igate pidi ees.
Olen tõsiselt mures, et laps ei puhka välja, kuigi näen vastupidist - rõõmus ja asjalik on. Päeval ei taha ta magama jääda, kuid kui jääb, magab hästi.
Kahjuks ei ole ma ise alati puhanud ja see teeb pisut närviliseks. Võin tõsiselt pahaseks saada, kui magan ja laps hakkab läbi une nutma. Torisen siis, aga võtan ikka ennast kokku ja rahustan teda. Kui ma soovitut tulemust mingi aja jooksul ei saavuta, siis olen andnud ka palderjanitilku.
Kuna sel nädalal on esinenud seda juba 3 korda, lisaks kahe ellneva nädala kohta oli ka 2 sellist ööd, mõtlen, et ehk on ikka midagi korrast ära. Ehk on vaja hakata põhjuseid uurima?
Sai üpris pikk ja segane tekst, kuid pidasin vajalikuks kõik seostuva välja tuua.
Palun nõu!
Lapse uni on üks neist teemadest, mis on aktuaalne kuni lapse kodust lahkumiseni täiskasvanueas - kui vastsündinul loeme tunde, mis jääb ärkamiste vahele, siis teismelise puhul valutame pead hiliste uinumiste ja lõunani magamise pärast.
Loen Teie kirjast, et olete mures oma lapse häiritud ööde pärast, saan aru, et on lihtsalt ärkamisi kuid ka lohutamatuid nutuhooge. On selgelt näha, et hoolite oma lapsest väga - tegelete temaga, jälgite, et tema arengukeskkond oleks rikas ja arenguvajadustele vastav ning toit tervislik. On õnn, et teda ümbritsevad ka turvalised suhted - et tal on nii ema kui isa, kes teda armastavad ja temaga tegelevad ning kes üksteisest hoolivad. Saan aru, et olete proovinud kõike, mis võiks aidata. Uni on aga häiritud. Samas näete, et lapse arenguga on kõik väga hästi, et laps on väljapuhanud ja rõõmus.
Mis siis ikkagi võiks häiritud une põhjuseks olla? Enamus põhjuseid olete juba ise üles lugenud emotsionaalsem päev, uued olukorrad, kiire areng, hammaste tulek vmt. On väga hea, et olete rääkinud perearstiga ning võite kindel olla, et tervise ega arengu pärast pole põhjust muretseda. Pigem arvab arst, et häiritud une põhjuseks võibki olla hoopis kiire arenguperiood. Kolmas eluaasta on lapsele arenguliselt kindlasti tihe aeg, siin on kiire motoorne areng, tekkib kujutlusvõime (laps õpib mõtlema objektidest nendega tegevuslikult kokku puutumata), see on üleminekuaeg imikueast lapseikka. Laps hakkab selgelt aru saama, et tema ja maailm polegi kokkusulanult üks, vaid tema on täiesti eraldiseisev mina. See on põnev kuid keerukas eristumine et enda mina veel selgemalt kogeda, tekkib ei, sest vastandudes tunneme enda piire ju paremini. Järjest rohkem on oluline ise-tegemine jälle üks viis ennast proovile panna ja samas tunda seda võimast tunnet, et ma saan ise hakkama, siin pannakse alus iseseisvusele. Need kõik on protsessid, mis lapse psüühikat koormavad, küll positiivselt, kuid siiski, pole siis ime, kui öösel aju ikka pingsalt toimetab ja uutes süsteemides korda püüab luua. Teisel-kolmandal eluaastal hakkab laps järjest enam ja ladusamalt rääkima. On üks teooria, mis väidab, et kõne intensiivse arengu ajal näevad lapsed öösiti komaare unes, nad ärkavad siis öösel nutuga ja magavad rahutult. Teie kirjeldusele ja perearsti vastustele mõeldes, arvan, et tegu on tõesti ühe arenguetapi probleemiga, mis tuleb lihtsalt üle elada. Kui aga hing jääb ikkagi kripeldama, võiksite rääkida mõne lastepsühholoogiga. Näiteks võin ma julgelt soovitada Tuuli Vellamaa konsultatsiooni (tuuli dot vellama at morenokeskus dot ee).
Palju nõuandeid, mida uneprobleemide puhul teha, on juba kõlanud õhtused rahulikud rituaaldi, õhutatud tuba, õhtune läbimõeldud söögikord. Kardate, et last võib häirida teiega ühes toas magamine. Sellega ei taha ma nõustuda, laps tunneb vanemate läheduses ennast just turvalisemalt. Kirjutate ka, et teile tundub, et lapsel on probleeme emotsioonide väljaelamisega, kuid tõdete ka, et see on igati eakohane. Olen täiesti nõus. Kahe-kolmesele võib juba hakata õpetama oma emotsioonide ära tundmist ning aidata tal neid suunata, kuid talle endale käib see veel üle jõu. Näiteks kui laps on silmnähtavalt vihane, võib talle otsa vaadata ja öelda: ... on vihane, kui ta tahab lüüa, siis: ... on nii vihane, et tahab lüüa. Emmel on valus, kui ... lööb. Proovime hoopis .... Huvitav lugemine võiks olla L.E. Saphiro Kuidas kasvatada lapse emotsionaalset intelligentsust (OÜ Väike Vanker 2002)
Mida teha öösiti, kui laps ärkab? Ikka teda rahustada ja temaga rääkida, nii nagu juba teetegi. Kui laps räägib läbi une, võib samu asju talle tagasisidestada. Nt kui laps ütleb läbi une:Ise!Ise!, võite rahustavalt räkida, et muidugi ise, jaa-jaa, muidugi ise jne. Lohutamatut nuttu aitab vahel peatada mõni huvitav jutt, mis räägib lapsele turvalistest asjadest. Näiteks olen ma oma lapselt küsinud, et aga tead mis vanaema-vanaisa teevad? Ja siis rääkinud, kuidas on öö ja nad tuduvad, aga siis vanaisa ärkab üles, sest kiisu hüüab akna taga ja siis vanaisa laseb kiisu tuppa jne. Laps jääb kuulama, kui räägitav on talle nii tuttav, et ta oskab seda endale ette kujutada. Lõpuks jäävad meie jutus kõik tuttu, nimetan ükshaaval kõiki meie tuttavaid:Ja vanaisa jääb tuttu ja vanaema tudub ja kiisu on tugitoolis keras ja tudub ja ...
Kas anda palderjani või muid rahusteid, ei oska ma öelda, seda võiksite küsida oma arsti käest.
Ja lõpuks meenub mulle lause: Oleks mei jõudu muuta asju, mida on võimalik muuta ning jätta muutmata asjad, mida ei ole võimalik muuta. Ja oleks meil tarkust neil asjadel vahet teha. Võimalik, et lapse ärkamised on praegu paratamatud, raske on selle juures see, et te ise ei saa ennast välja puhata. Aga teate ju juttu täis tassist? Kujtage ette, et teil on üks tore ja ilus tass. See tass on täis kosutavat mahlajooki. Teie juurde tuleb teie abikaasa ja palub lonksukest, loomulikult te annate talle. Siis palub laps juua ja te annate taas oma tassist mitu sõõmu. Ja siis on sõbrataril janu jne. Ja siis on teil endal kurk kuivamas. Te tõstate tassi huultele, kuid see on tühi. Kui teie tass on tühi, pole ei saa te enam ka teisi aidata. Väga tähtis on hoida oma tass täis. Mõelge, mis on see, mis teie tassi täidab? Kirjutate, et abikaasa toetab teid ja saate tegeleda oma hobidega. See on juba väga hea. Kas saate vahel päeva ajal magada, kui öö on lühikeseks jäänud? Mis veel aitaks teil ennast välja puhata ja jõudu koguda? Et toime tulla sagedaste keeruliste öödega, on emal jõudu vaja.
