Laps on 2,5 aastane ja täitsa tragi, tubli ja väga jutukas. Kuid väikseid probleeme ikka on. Üsna tihti juhtub nii, et kui keegi teine laps nutab, siis muutub ka minu laps närviliseks ja hakkab kas nutma või agressivselt käituma. Näiteks kui ta mängib ja miski teda häirib, siis ta ütleb, et tahab oma mänguasjad ära lõhkuda ja katki teha. Kui ütlen, et pole vaja katki teha, siis ta nagu ei kuuleksi ja korrutab oma juttu edasi. Kui ütlen,et tee siis katki, kui sul sellest parem hakkab, siis tal hakkab hale ja ütleb, et ei taha katki teha. Sama lugu on, kui keelan midagi. Siis hakkab ka rääkima, et tahab asju katki teha ja ära visata. Olen püüdnud tema käitumist ignoreerida ja mõne aja pärast muud tegevust pakkuda. Tahaksin siiski väga teda, kuidas oleks õigem käituda. Sügisest tahaks teda lasteaeda panna, aga kardan, et seal on ärritavaid sündmusi liiga palju, et ta muutub agressiivseks ja kurvaks.
Ette tänades
Katrin
Meil kõigil on tunded ja teie lapsel samuti. Kõik, mida kirjutasite, on igati normaalne ja võiks öelda, et igapäevane. Alustame sellest, et teie laps on häiritud, kui keegi nutab - tal on arenenud empaatiavõime. Ta saab "nakatatud" teise halvast tundest ja elab seda just nii välja, nagu oskab. Samuti on mängimisega- ta elab oma häiritust välja sellega, et lubab mänguasjad ära lõhkuda. Lugu selline, et laps kogeb tundeid ja elab neid nii välja nagu oskab - muuseas väga hea, et lubab asju lõhkuda, mitte ei lõhu neid. Hea on see sellepärast, et tundeid on õigem väljendada sõnade kui tegude abil. Kuidas teie saaksite last aidata? Alustuseks tuletame meelde tõsiasja, et kõik tunded on lubatud ja õiged. Viha tunda pole halvem, kui rõõmu. Oluline on teada, kuidas tundeid väljendada. Viha väljendada löömisega pole õige, kuid öelda, et olen väga vihane, sest .... on igati lubatud. Kui te nüüd näete, et lapsel on tugevad tunded, siis püüdke neid tema eest väljendada. Nt nii, et ma näen, et sa oled, kurb, sest Monika nutab või ma näen, et sa oled vihane, sest klotsidest torn kukkus ümber või mulle tundub, et sa oled ikka väga vihane, kui lubad mänguasjad ära lõhkuda. Sellega anname lapsele võimaluse oma sisetundele nimi anda ja lisaks näitame, et saame tema tunnetest aru. Sageli pole lapsele rahunemiseks rohkem vajagi. Ka on selline suhtlemine hea tulevikuperpektiivis. Laps on teadlik oma tunnetest ja nii on võimalik arutleda, kuidas üht või teist tunnet oleks kõige parem väljendada. Kokkuvõtlikul - teil on ühine sõnavara ja arusaam tunnetest. Julget lähenemist tunnetele!
