Tere
Minu 2,5 aastane poiss ei taha lõunal magada ega õhtul. Kui ma järele annan ja annan tal endal valida millal magama läheb siis see ei juhtu isegi kell 1 öösel. Viimased päevad on läinud nii hulluks et ta räägib hommikul ärgates et ta täna ei lähe õhtul magama. Selle asjaga on meil lasteaias käimised ka häiritud. Ta ei taha enam minna ja kui koju toon siis ytleb et ikka tahab. Ma ei tea enam mida teha. Ma kardan et ta juba kardab magama minekut, kui kysin ytleb et kardab et ma ära lähen. Samuti kui me vaatame raamatuid kus siis pisike loomake on ilma emmeta siis ta hakkab nutma et emmet pole. Kas siis see on lasteaiast et ta on seal pikad päevad. Detsembris me alustasime lasteaias käima, ise ytleb et tahab minna aga nii kui me lasteaeda jõuame siis ytleb et ei taha. ning kuna mul ema on kodus siis ytleb et tahab vanaema juurde ja kui sinna viin siis ytleb et tahab lasteaaeda, arvan et see pole kyll õige sinna tagasi hüppata. Ma ei tea enam mida teha. Mees on ka proovinud magama panna nutab kuni ma tagasi tulen. Mulle jääb mulje et ta ei tea enam mida ta peab tegema ja miks, kuigi seletan pidevalt. Kuidas teha nii et ta saaks aru et ta peab magama minema ja et ta peab lasteaias käima. Aitäh
Magamamineku teemasid on siinses alafoorumis mitmeid. Võib -olla leiate teistestki kirjutistest mingeid ideid.
Kahjuks ei saa ma teie kirjast üheselt aru, kas magamisega seotud probleemid olid ka enne lasteaias käima hakkamist. Pigem jääb mulle mulje, et varem probleeme ei olnud. On väga hea, et olete lapsega rääkinud ning olete tema käest teada saanud, et ta kardab, et ema läheb ära. Ja hirmu on lapsel väga raske taluda ning kui siis teda väevõimuga magama sundida, võib probleem veelgi süveneda. Hirmu tekkimine võib tõesti seostuda lasteaias käimise algusega, sest lasteaeda minek iseenesest on lapse jaoks suur elumuutus ning sellega võib lapsel tekkida turvatunde puudumine. Võiksite aktiivset kuulamist edasi kasutades uurida, mida ta kardab juhtuvat-toimuvat kui ema ära läheb (Näiteks kas kardab, et ema ei tule tagasi? Kas kardab, et jääb päriseks üksi?). Ja siis on teil ka võimalik koos leida erinevaid lahendusi. Näiteks võib kodus olla abi sellest kui proovite käia kindla intervalliga lapse juures, andes talle niimoodi märku, et kõik on korras ja ta ei ole üksinda jäänud. Intervall võib olla algselt nt 3 minutit, mingi aja pärast võiks seda kokkuleppel lapsega pikendada. Ka siis kui laps hakkab isaga magama minnes nutma, on palju abi just aktiivsest kuulamisest ja seda siis isa poolt: nt sa ei taha praegu magama minna ei taha, tahan emmet sa oled kurb, et emme sind magama ei pane vmt öelda, ikka peegeldades lapse tundeid nii mitu korda järjest. Sageli laps rahuneb selle peale ja edasi on juba lihtsam rääkida ja nt ka intervallide süsteemi rakendada. Selline ära kuulamine annab inimesele, nii suurele kui väikesele, tunde, et temast hoolitakse ja saadakse temast aru ning see on turvalisuse tunde saamiseks oluline asi.
Ühtlasi soovitan teil aktiivset kuulamist kasutades rääkida temaga ka seoses lasteaias käimisega. Võimalik, et tal on hirm ema äramineku ees, kuid võib olla ka midagi muud. Kahjuks ma ei tea, kas alustasite nädala-paari jooksul lasteaias pikkade päevadega. On lapsi, kes vajavad harjumiseks rohkem aega ning siis on hea kui nende päevad muutuvad pikemaks järk-järgult. Nii tekib ka kindlam tunne, et mulle tullakse kindlasti järele.
