asi nüüd siis järgmine. olen kuulnud sellisest asjast et kui lapsed, eriti poisid on üliaktiivsed, üldse paigal ei püsi, rahmeldavad ringi jne jne, et sellised lapsed on siis nö hüperaktiivsed. ma kaldun arvama, et minu 2 aastane poja kaldub ka sinnapoole. aga küsimus selles, et kas see on normaalne? või on see hüperaktiivsus kuidagimood ebanormaalne? või mida see üldse tähendab? ja kas siis peab lapsega kuidagi eriliselt tegelema kui ta siis ongi seda?
Muretsete selle üle, kas Teie poeg on hüperaktiivne, st kas tal võib olla paljuräägitud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Tõepoolest, tähelepanuvõime ja aktiivsuse muutusi esineb täiesti tavalistel lapsel ning sõna hüperaktiivne on leidnud tavakasutust ehk liiga palju. Diagnoositakse seda aga siis, kui tegemist on tugevate ja kestvate sümptomitega ning need esinevad mitmes erinevas keskkonnas (lasteaias/koolis, kodus, sõpradega jne.), samuti kui lapse tegutsemisevõime on häiritud ja tulemuseks on ka teised probleemid.
Sageli on nii, et üliaktiivsuse ja keskendumisraskused ilmnevad vaid koolis või muus kindlas situatsioonis, kus lapsele on esitatud ülemääraseid nõudmisi. Kodus ja spontaanses olukorras (mängides) võivad sümptomid puududa. Üldiselt ollakse seisukohal, et peamine ja keskne sümptom on keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkus, teisejärgulisem on impulsiivsus ja üliaktiivsus.
Mida siis tuleks lapse juures jälgida ja mis viitavad hüperaktiivsusele, toon siin mõned näitajad:
Pidev nihelemine, rabelemine käte ja jalgadega, sage ringi tormamine
Suutmatus käitumist muuta vastavalt olukorrale, palvele
Lühiajaline suutlikkus keskenduda ühele mängule (mitte enam kui 15-20 min.)
Tegevuste lõpetamatus, tähelepanu suundub pidevalt ühel tegevuselt või esemelt teisele.
Ei pane tähele detaile, teeb palju hooletusvigu, unustab, ajab segi jne.
Näib, et laps ei kuule, kui temaga räägitakse, raskused juhtnööride järgimisega
Väikseimgi ärritaja võib segada keskendumist, suudab keskenduda korraga vaid ühele asjale, inimesele või tegevusele
Sageli kaotab esemeid, ei mäleta igapäevaseid tegevusi
Pidev sekkumine, vahelerääkimine teiste jutule, suutmatus oodata oma järjekorda (nt ka mängudes).
Raskused oma tegevust planeerida ja kavandatult ellu viia.
Kindlasti tuleb paljudele vanematele loetelust midagi tuttav ette ning seejuures pole põhjust muretseda ega arvata, et laps just hüperaktiivne on. Küsimus nende esinemises erinevates olukorras, nende intensiivsuses. Samuti ilmnevad mõned raskused alles eelkoolieas ning 2.aastase kohta on veel vara öelda, milline on tema keskendumisvõime.
Huvi korral saate mitmele küsimusele vastuseid raamatust M. Roomeldi jt. Hüperaktiivne laps. Selles on kenasti toodud ka juhtnööre, mis aitavad lapsega toime tulla ja mis on hea arvestada ka siis, kui tegemist polegi hüperaktiivse lapsega vaid lihtsalt energilise, püsimatu väikemehega.
Igal juhul on vaja kannatlikku meelt, selgeid, pigem lühikesi ja konkreetseid juhtnööre, piisavalt aega, hoida lapsega lähikontakti, anda kohest ja sagedast tagasisidet, luua positiivne ja rahulik keskkond jne.
