Olen hädas oma kergelt ärrituva ja pidecalt pahas tujus 6,5 aastase pojaga.
Juba hommikul on tal tihti paha tuju, riietumine ajab marru, kui püksid ei lähe kohe nii jalga nagu ta tahaks...Siis hakkab hambad ristis "urisema" ja vinguma. Kui midagi küsib, siis tihti vingudes. Kannatust ei ole ka üldse. Kui midagi ei saa, mida tahaks, hakkab ka kohe vinguma ja nutma ja vahel isegi karjuma.
Olen püüdnud paika panna kindlad reeglid, millest tuleb kinni üidada. Näiteks on meil magusapäev reede. Tema aga tahaks nädala sees ka. Kui ma ei osta, saab kurjaks. Paha tuju kestab ikka pikka aega. Korrutab järjest, et ma olen loll. TAhab mind lüüa...
See on nii väsitav, teeb kurvaks. Ma tahaks, et ta oleks positiivne ja elurõõmus aga ma ei tea, kuidas seda saavutada.
Mul on tunne, et ta on mulle "pähe istunud". Ta arvab, et ta peab alati oma tahtmise saama. Aga ma ei ole talle sellistele käitumistele järgi andnud ju. Mida ma siis valesti teen?
Katsun temaga rääkida nagu võrdsega aga siis paneb ta kõrvad kinni või vaevu kuulab mu jutu ära.
Lasteaias olevat probleeme distsipliiniga. Ei allu korraldustele, ei lase teistel magada. Hakkab juttu rääkima kui on magamise aeg....nii raske on temast aru saada. Kui ma teaks, mis teda vaevab, miks ta nii kuri on maailma peale...Vahel on tunne, et ma ei oska olla ema. Et ma ei saa sellega enam hakkama. Mul on temast kahju aga vahel on endast ka kahju.
Teie kirjast tundub mulle, et Te oskate küll ema olla. Selles pole kahtlustki. Te olete märganud, et midagi on viltu, olete proovinud lahendusi ja nüüd ka nõu küsinud. See ongi see, mis ühest emast teeb õige ema Lapsevanemaks olemine ei ole kerge ja iseenesest mõistetav. Ükski vanem ei pea ise kõike teadma ja oskama. Nõu tasub alati küsida.
Poja tujutusel võib aga olla väga mitmeid põhjuseid ja kõige õigema leidmiseks oleks veidi rohkem infot vaja. Tooks aga siin välja mõningad nipid, mida võiks pahura ja vihase lapse puhul kasutada.
Kui laps ärritub või on tujust ära, siis pingeid maandavana mõjub vanema märguanne, et ta saab lapsest aru. Selleks võiks kasutada aktiivset kuulamist ehk siis peegeldada lapsele tagasi, mis temaga toimub. Kui laps ärritub, sest püksid ei lähe õigesti jalga, siis mida ta tunneb? Ilmselt pettumust, kärsitust, pahameelt või veel midagi. Proovige ennast tema "sussidesse" panna ja tunnetada, et mis temaga toimub ning seejärel seda talle öelda "Sa oled pettunud, et pükse nii kiiresti jalga ei saa nagu sa sooviksid", "sa oled kärstiu, et asjad ei lähe nii, nagu sa soovid". Nii saab laps enda sees olevatele tunnetele tähenduse ja see mõjub rahustavalt. Lisaks on raahustav toime teadmisel, et vanem mõistab.
Kui laps saab vihaseks ja tahab teid lüüa, siis võib samuti aktiivset kuulamist kasutada. Näiteks "Sa oled nii pettunud, et ma ei luba sul neid asju osta", "Sa oled vihane". Kuid samas ei tohi lasta ennast lüüa nii, et te talle selle tegevuse kohta mingit tagasisidet ei anna. Kui ta Teid lööb, siis tuleb talle ka teada anda, et Teile see ei sobi "Mulle ei meeldi, kui sa mind lööd, mul on valus", "Ma olen kurb, kui sa mulle halvasti ütled", "Ma tunnen ennast abituna, kui sa mind lööd, ma tahaksin sind aidata, aga ei oska" jm. Need on mina-sõnumid ja annavad lapsele teada, mida Teie mõtlete, vajate, soovite. Need sõnumid on selged, sest räägivad ainult Teist. Öeldes "Lõpeta ära", "Ei saa", "Ei tohi" jne ei ole lapse jaoks sugugi nii selge. Neis käskudes, keeldudes ei ole põhjendust, kuidas lapse käitumine TEILE mõjub ja mis tundeid see TEIS tekitab.
Tundub ka, et poiss on iseendaga pahuksis ja ta võib tunda, et on ebaõnnestunud. Last tunnustades võiks samuti mina-sõnumeid kasutada. Näiteks "Mulle meeldib kuidas sa....(laua ära koristasid, lugesid, mind aitasid jm)", "Ma olin sinu üle uhke, kui kuulsin kuidas kasvataja sind kiitis" jne.
Pahuruse ja halva käitumise taga on lastel ikka mured. Sageli on vanematel päris raske neile jälile saada. Sellepärast soovitaks pöörduda ka mõne spetsialisti poole, kellega koos arutada ja veel nõuandeid koguda. Te ei pea ega saagi teada igale probleemile lahendust Selleks spetsialistid ongi, et nendega koos arutada. Täpsemat infot nõustajate kohta võib küsida meie perekeskusest perekeskus at sinamina dot ee
. Selles pole kahtlustki. Te olete märganud, et midagi on viltu, olete proovinud lahendusi ja nüüd ka nõu küsinud. See ongi see, mis ühest emast teeb õige ema