Tere!
Olen hädas oma 1a 9k poisi magama saamisega.Eriti hull on see õhtuti, siis võtab uinumine aega pea 2 tundi. Meil on oma rituaalid, mis korduvad iga päev.Pesemine, loeme raamatut, mida ta ka kuulab hoolega ja siis kui tuli ära kustuda, siis hakkab vähkrema ja pissile tahtma ja teise tuppa jne.Ma ei ole peaegu kunagi järgi andnud, v.a potile panek, sest magab ilma mähkmeta juba ammu.
Magama jäämisega on tal raskused sünnist saati.Rinnapiima sõi vähemalt tund enne kui magama jäi, hiljem ei jäänud ka kohe, vaid siples.Peale vannitamist oli asi veel hullem kui muidu.Nii vannitasime last varakult, et ta uinudes oleks maha rahunenud.
Õhtul enne magama jäämist ei mängi me lärmakaid mänge ja ega ta muidu on rahulik ja mõistlik laps ning igati eakohaselt arenenud.Ja enamuse aja temaga olen ikka mina.
Kui päeval teda magama saada ei õnnestu, siis jääb küll õhtul 9-ks magama ilma suurema jamata.Ja kui päeval magama ikka jääb, siis magab 2-3 tundi.Kas peaksin tõesti päevase une ära jätma?Aga nii väike ju vajab päevast und veel?Kas peaksin arstile pöörduma, sest siiani ei ole ma arstilt nõu küsinud, sest olen kogu aeg mõelnud, et läheb üle?
Olen tänulik igasuguste soovituste eest!
Unevajadus on väga individuaalne, seda nii lastel kui täiskasvanutel. Igasugused nn unenormid on üsnagi tinglikud. Nii näiteks on täiskasvanuid, kelle jaoks on piisav viis tundi und ja nad tunnevad ennast hommikul värskelt ja puhanuna; mõni ei saa isegi 8 tunnisest magamisest jõudu järgmise päeva tegutsemiseks. Nii on ka lastel, on neid kelle unevajadus on teistest eakaaslastest oluliselt väiksem/suurem kui aga uni on kosutav siis reeglina otsest sekkumist rakendama ei peaks. Seega jäikasid norme unevajaduse kohta pole, kõik sõltub inimese närvisüsteemi eripärast.
Kindlasti on une jaoks tarvilik päeva jooksul piisav stimulatsioon keha vajab ju signaali, et nüüd on vaja puhkust. Ka selle vajaduse osas on lapsed erinevad: mõnel lapsel on vaja oluliselt rohkem füüsilist liikumist et ta väsiks, teisele piisab vähemast. Mõistagi on füüsilise stimulatsiooni kõrval oluline ka vaimne stimulatsioon see peaks olema tasakaalus. Kui päevased tegevused on pigem intellektuaalsed mängud, siis on selge, et laps ei väsi eriti. Sellisel juhul ka rahustavad protseduurid ei pruugi tuua õhtul leevendust, kuna energiat on päevast üle. Seega oluline on tegevuste tasakaal nii füüsiline kui vaimne tegevus. Lõunast uinakut ei soovita kindlasti nii väiksel lapsel ära jätta. Päeval vaikne tund taastumiseks on organismile puhukuseks vajalik. Sest kui ilma päevauinakuta hakkavad kõik asjad õhtul ebaõnnestuma ja laps ei saa toime enam oma emotsioonidega siis on see märk sellest, et päev on olnud pikk ja paus puhkamiseks on oluline päevaplaani planeerida. Küll aga kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et lapsel oleks piisavalt füüsilist aktiivsust ka peale lõunauinakut (nt väljas jalutamine, mänguväljaku külastus, müramine vms).
Lisan siia oma isikliku kogemuse: minu enda laps on ka sünnist saadik olnud vähesema unevajadusega. Magamajäämisega oli raskusi: ei olnud ta pahur ega midagi lihtsalt und ei olnud. Ärkas rõõmsalt ja puhanult hommikul kella 5 paiku, hoolimata sellest mis kell ta magama panin. Meie perearst nimetas teda varase ärkamise tõttu lõokese- tüüpi lapseks. Alles siis kui ta lasteaias hakkas käima, muutus ka õhtune magamaminek lihtsamaks päev lasteaias on väga mitmekülgsete tegevuste rohke ja väsitav. Võimali, et mina oma püüdlustele (pikad jalutuskäigud jms)vaatamata ei suutnud tema füüsilise aktiivsuse vajadust piisavalt rahuldada. Sellest hoolimata ärkab ta hommikuti nüüd teistest pereliikmetest varem, kuid magamajäämisega raskusi küll enam pole.
