Meie poeg sai äsja 3-aastaseks. Siiani on õhtul magaminnes selline rituaal: hambad puhtaks, uneriided selga, raamatu lugemine-vaatamine. Ja siis ma pikutan tema juures, kuni ta magama jääb. Nüüd aga nii mõnestki asjast ajendatuna (aeg endale ja abikaasale, soov pikemas perspektiivis last panna magama oma tuppa) sooviksin teda harjutada üksinda magama jääma, kuid ei tea, kuidas seda kõige parem teha oleks.
Eile tegime kallid ära ja siis tulin teise tuppa. Laps oli natuke aega vaikselt ja siis hakkas õnnetult nutma. Kuna mu süda läks väga haledaks, siis issi läks tema juurde ja varsti ta rahunes ja jäi magama. Leppisime kokku, et ei viska tema juurde pikali, vaid istume, ning temaga midagi ei räägi pärast head ööd soovimist.
Kas nüüd peakski kõigepealt tema juures i s t u m a ja siis mingil hetkel toast ära minema?
Ka minu vanem poeg on 3-aastane. Omapead magama jääma harjutasin ta umbes 2a. Alustasime päevaunedest. Panin ta lihtsalt teise tuppa voodisse ja selgitasin, et emme käib korraks ära (alati lisasin tegevuse, mida ma tegema suundun - viin raamatu teise tuppa, panen pesu masinasse vms) ja tuleb kohe tagasi. Niimoodi pikendasin eemaloldud aega, kuid tulin alati tagasi, kui lubasin. Selleks, et ta voodis püsiks, andsin kaissu lemmikmänguasja või vahel nakitsemiseks puuvilja. Protestimise või nutu peale läksin tema juurde, vahel võtsin korraks sülle ja rahustasin maha ning panin selgitustega tagasi voodisse. Niimoodi harjus ta päeval üksi uinuma.
Õhtune magamajäämine harjus sisse, kui hakkas 2a7k teises toas magama. Algul ikka trügis meie juurde, kuid nüüdseks ta lihtsalt hüüab vajadusel. Eks vahel ole temalgi palveid, et emme või issi tema juurde jääks natukeseks ning vähimalgi võimalusel püüame soovidele vastu tulla.
