Mida päev edasi, seda nõutumaks muutun oma 9 aastase poja kasvatamisel. Ühelt poolt on ta just selline, kelle üle iga ema uhke oleks - abivalmis, viisakas, vaikne. Seda kõike koolis, kusjuures juba teist aastat järjest on ta pälvinud klassis kõige viisakama ja sõbralikuma poisi tiitli (hääletasid klassikaaslased, mitte õpetajad!). Ta joonistab väga hästi (juba lasteaias suutis ruumilisi pilte joonistada), käib rõõmuga klaveritunnis ja mängib üsna kenasti, teeb sporti, on tohutu fantaasiaga kõikvõimalike tehniliste konstruktorite kokkupanemisel (suudab suurepäraselt aru saada ja järgida ka täiskasvanutele mõeldud keerulisi erineva tehnika kokkupanekujuhendeid). Ühesõnaga: laps on tubli ja tark. Kuid kodus...! Ta on muidu samasugune, kuid ajataju puuudub täielikult (aeg on kummist ja venib tema tahtmist mööda) ning esikohal ainult see, mis talle huvitav tundub. Tuleb koolist, sööb ning asub suure õhinaga oma "projekte" teostama - kas saksakeelseid dokumentaalfilme televiisorist vaatama (olude sunnil veetis ta mõned aastad varasest kasvueast saksakeelses keskkonnas), Legodest masinaid ehitama või tormab õue liiva sisse tunneleid kaevama ja uusi sillakonstruktsioone välja ehitama. Kui tuleb aeg järgmise päeva tundideks valmistuda ei huvita see teda põrmugi. Järgmised rasked tunnid käib meie vahel tohutu kodusõda, kus ma tuletan meelde, et kodused tööd on vaja ära teha, siis teen seda kõvemal häälel, siis võtan kogu oma fantaasia kokku, et meelitada, anuda, paluda...ja miski ei aita tavaliselt. Ta lihtsalt ei saa aru, et aeg aina kulub ja kulub ning kohe-kohe käes magamaminekuaeg. Kui ta siis lõpuks tuleb, pean terve õppimisaja tema kõrval seisma, et ta plehku ei paneks või muude asjadega ei tegeleks. Sest õppimine on tema jaoks igav. Mitte sellepärast, et ta oleks kehv õpilane (matemaatikas on ta alati klassi esimene ja teised ained ei valmista ka mingit raskust). Tal ei ole ka kontsentreerimisraskusi, kui teeb asju, mis teda huvitavad. Õppimine aga ei huvita üldse, välja arvatud siis, kui ta leiab õpikust huvitavaid fakte, mida ta veel ei teadnud... Sama võitlus käib pessuminekuga, kuid kui ta lõpuks vannis on, siis ei saa teda sealt enam välja, sest käsil on näiteks projekt "mitu väiksemat seebimulli võib ühe suure sisse mahtuda". Kui igaõhtune kodusõda lõpuks läbi ja poiss paari minutiga magama jäänud, tunnen end nagu oleks selle päevaga täiesti tühjaks pumbanud. Ühtegi mõtet pole enam peas, isegi raamatut ei jaksa enne und lugeda... Ja ees on järgmine päev, täpselt samasugune. Kas on meetodit, kuidas sellisele (armsale, targale ja kangekaelsele) lapsele vastutustunnet ja ajataju tekitada? Läbi proovitud on ka see meetod, mis juhtub siis, kui jääbki õppimata. Tegin ükskord proovi ja tuletasin talle ainult paar-kolm korda koduseid töid meelde. Rohkem mitte. Lõppes kõik nii, et ta ronis vabatahtlikult keskööl voodist välja (kui talle lõpuks meelde tuli) ja istus laua taha õppima - mida ta suurest väsimusest muidugi enam korralikult teha ei suutnud. Ja nii me istusime terve perega pool ööd üleval, kuni ta laua taga haigutades ja pisaraid pühkides õppis. Järgmine päev oli selge, et mingit õppust sellest küll ei võetud...
Tõenäoliselt on Teie poeg tõesti väga mitmekülgselt andekas ja seejuures ka väga aktiivne palju huvisid, ettevõtlikkust ja ringe ning kõigele kulub palju aega ja energiat. Olete tähele pannud, et seda, mis teda köidab, teeb ta suure pühendumisega ja tähelepanu kontsentreeritusega.
Niisiis, teie jaoks on tekkinud mure, et õppimine jääb sageli unarusse ja ka käitumine kodus pole selline nagu sooviksite.
Esmapilgul tekib küsimus, vaatamata ilmselgelt väga suurele võimekusele, kas seda kõike siiski tema jaoks liiga palju pole. See näide, kus kirjeldasite, et poiss ise kasvõi südaööl õppima asub ja pingutab kodutööd kasvõi pisaratega ära teha, viitab tema suurele kohustetundele, soovile vastata temale esitatud nõudmistele. Seejuures jääb ta aga raskustesse selle kõigega toime tulla ning võimalik ebaõnnestumine võib tähendada tema jaoks ka suuri pingeid, millele viitab tema käitumine kodus. Kuidas Te saaksite teda aidata ja tunnustada?
Olete märganud, et käskimine ja ka palumine ei aita, ilmselt on kasutu ka pikad selgitused ja moraali lugemine (see ärritab teid mõlemat). Teie tähelepanekud näitavad, et paremini mõjuvad mängulised lähenemised või huvi tekitamine (nt. vaatame kui palju aega kulub jms.). Mis vähegi toimib, siis proovige asja huvides ära kasutada. Ajataju ja korrastatuse saavutamiseks oleks oluline temaga koos sobivad ajaplaanid teha. Oluline on kindlasti tema huvi tekitada ja teda kaasata. Pideva kurnava meeldetuletuste vältimiseks üritage pojaga (veel parem koos perega) üks arutelu maha pidada teemal, kuidas korraldada kõik olulised tegemised nii, et kõik oleks rahul (sobiv väljendusviis mina-keel: nt ma olen mures, kui näen, et sa pole õppima asunud ja ma ei taha, et me selle pärast tülitseksime. Mulle meeldiks koos sinuga leida sobivad lahendused jne.) Usun, et Teie pojal on piisavalt nutikust, loovust ja ka vastutustunnet (ta on ju ise huvitatud, et kõik õpitud oleks!) ka üks tore ajakava endale koostada ja see ka näiteks üles riputada.
Kui iga päev on oma nägu ja tuleb jätta ka ruumi spontaansetele projektidele, siis tehke ettepanek koostada üks üldine plaan, kus on kirjas vaid kõige olulisemad (kool, huviringid, õppimine, magamaminek jms) teine iga päeva eripära ja soove arvestav. Plaani võib teha ka näiteks konkreetseks õhtuks. Seejuures leppige kokku, kes kellaaega jälgib, kuidas toimub meeldetuletamine jne. Parim on see, kui poeg ise teeb vastavad ettepanekud.
Kirjutate, et vahel aitab vaid juuresistumine. Pakkuge talle abi ja võimalust seda jätkata. Ka paljud hüperaktiivsed lapsed vajavad seda, et paremini asja juures püsida. Kindlasti tunnustage poja edusamme, eriti neid, mis puudutavad märke sellest, et ta on pingutanud ja tal on kordaminekud. Sellel on hindamatu väärtus! Loomulikult võib väljendada ka lihtsalt heameelt mistahes toreda asja üle (nt positiivsed mina-sõnumid: mul on hea meel, et täna on kõik õigel ajal tehtud; ma olen rõõmus kui ; mulle meeldib sinu pilt . jne.).
Ja lõpuks, kui poeg on trotsilik, avaldab oma pahameelt või on teisel arvamusel, siis kui vähegi kannatust jätkub, on oluline ta ära kuulata (ümbersõnastus ja tunnete peegeldamine, nt sind pahandab kui ma .).
Edu ja rõõmu Teile!
