Meil on kodus kolm suuremat tüdrukut juba. 10, 12 ja 14. Koolis hinded korras, sõpru palju, tegelevad koeraga, käivad kunsti ringis. Referaadid ja esseed on neil täiskasvanute tasemel. Aga kodus on neil mänguparadiis. Neile meeldib mängida kodu, vaikselt rahulikult omaette räägivad \"minu lapsed/mees/töö/ämm/ teemadel\" siis koguvad mänguloomi, eriti kasse ja koeri. Terve tuba on täis barbie nukke, kellele nad väga andekalt riideid ise teevad. Mänguasjadega nad eriti ei mängi ja kaissu ka ei võta, niisama nunnutsevad ja neil kõigil on uhked nimed.Kardan, et äkki on jäänud arengult natuke maha, või on nad minu tihtiste äraolekute pärast millestki ilma jäänud. Kas tegu on niisama huviga, või on nad memmekad?
Igal laste mängul on oma tähendus. Vanuse muutudes saab üks ja sama mäng erineva tähenduse. Praegu mängides oma mänge on nad arenguliselt enda jaoks teisi üleandeid lahendamas kui varem. Mäng areneb koos lapsega, aidates tal tähtsaid, elulisi teemasid läbi analüüsida. Pealegi - kolm tüdrukutirtsu kahe aastaste vanuse vahedega ideaalne keskkond vahvaks koduseks mänguparadiisiks Seega, kõik kirjeldatu on eakohane. Ärge muretsege, tulevad ka need ajad kui tuleb heidelda reaalsete boyfrendidega J, mille taustal tänane olukord tundub õnnistusena.
