TERE! minul järgmine probleem. Nimelt minu 2 a. 11 kuune laps pole kunagi hästi maganud. alguses tahtis öösel juua mahla ja jogurtit, suure nutuhoogudega sain sellest jagu, aga vähemalt kord nädalas või veel sagedamini esinevad öised jonni või hüsteeriahood. Laps magab eraldi toas, siis tuleb röökides minu toa ukse taha- emme, tule siia. Lähme kas kööki või tema tuppa, siis hakkab pihta - ei taha magama, ei taha sind, emme mine oma tuppa, emme mine ära. Sageli sellise hoo ajal ta lööb, pissib püksi, jookseb röökides mööda korterit. Kuna selliseid hoogusid on olnud u. aasta aega, on see tervel perel närvid täiesti segi löönud. Taustainfoks- laps käib lasteaias, kus ta mõne poisiga päris palju kakleb ja samas ei lase endale liiga teha. Aktuaalsed on lasteaias ka kolli ja koletise jututd, seetõttu kardab pimedat ja ei luba öösel tuld kustutada. Hetkel magabki tulega. Samas käin mina ka öösiti tööl kolmel korral kuus, siis vanaemaga kodus, siis esineb ka nutuhoogusid. Ise ka magamata nende hoogude tõttu ja teeb väga närviliseks.
Märgite oma kirjas, et Teie laps on kogu aega olnud rahutu unega ja juba aasta aega esinevad hüsteeriahood teevad ärevaks ja häiritud on kogu pereelu. Viitate sellele, et lasteaias toimuv võib kaasa aidata tema rahutule unele ja kirjeldatud käitumisele.
Võib tõesti oletada, et teie laps ongi tundlikum ja labiilsema närvisüsteemiga. Sel juhul võib talle olla üsna raske taluda lasteaias käimist, mis tähendab pikka aega emmest ja tuttavast keskkonnast, st kodust eemal olemist ning kui lisada kaklemised ja kollid-koletised, siis ilmselt on tema turvatunne suuresti häiritud ja see põhjustab hirmu. Võimalik, et ta elab läbi endas päeval toimunut ning kes teab, mis toimub tema unenägudes.
See, mida ta kindlasti vajab on kaitstusetunne ja rahulikku, turvalist keskkonda ja kindlat inimest, kes seda talle pakub. Mõnedel lastel on selles vanuses veel väga rakse taluda lasteaias käimist, samuti emast lahusolekut ning ema kodunt eemalviimist (eriti kui see on mitu päeva).
Probleemiga tegelemisel võib olla abiks see, kui jälgite, mille järgselt need hood esinevad, mis on sel perioodil, samal päeval olnud, uurida, mis lasteaias juhtunud jne. Kodus viibides pakkuda nii palju lähedust, kui laps seda vajab, rahustavaid tegevusi, eriti õhtuti, kindlat päevakava jne. Lapsele mõjub rahustavalt ja loob selgust toimuvast, kui aitaksite aktiivse kuulamise kaudu lapsel väljendada, kuidas ta end tunneb, sh lasteaias, mida seal teevad, mis mõjub hirmutavalt, mida vajab jne.
Kui siiski, miski ei aita ja mure jääb alles, siis ilmselt on vajalik põhjalikumalt toimuvat uurida ja abi oleks kindlasti psühholoogist või lastepsühhiaatrist.
Rahulikku pereelu soovides,
Marge Vainre
