Mul on 4,5 aastane tütar. Õhtul läheb ta isusti oma voodisse magama, kuid nii 12 või 1 ajal öösel tuleb emme-issi voodisse. Mina aga kahjuks peale seda enam korralikult magada ei saa ja olen seetõttu pidevalt väsinud. Olen proovinud juba kõike, küll seda et viin ta tagasi oma voodisse - ei aita tuleb jätkuvalt tagasi- tegin temale aseme oma voodi ette - ka ei olnud abi, ikka ronis kõrvale. Terve öö ta siis katsub et kas ma ikka olen kõrval tal ja ronib külje alla. Ma ei oska enam mitte midagi teha. Äkki keegi oskab veel mingeid nippe soovitada? Tänan
Muidugi olete väsinud, kui pidevalt ööd poolikuks jäävad. Ja tundub, et olete kaotamas lootust.
Alustaksin kehtestavast mina- sõnumist: "...(tütre nimi), mul on mure, millest tahan sinuga rääkida. Kui sa tuled öösiti minu voodisse, ärkan ma üles ja ei jää enam magama. Ma olen pidevalt väsinud. See teeb mind päris pahaseks."
Selleks jutuajamiseks peate olema häälestunud. Teil endal peab olema veendumus, et Teil on õigus oma uneajale. Ja Te võtate nii ennast kui last sedavõrd tõsiselt, et väljendate seda selgesõnaliset ka talle. Kui te ise ei usu endasse ja õigusesse omi vajadusi rahuldada, ei usu seda ka laps.
Järgmiseks tuleb teha n.ö. käiguvahetus ja kuulata lapse vastust. Sobilik on kasutada aktiivset kuulamist, s.t.lapse tunnete ja vajaduste tagasipeegeldamist oma sõnadega. Kui olete vahetanud käiku nii kaua kui selleks vajadus on, liikuge edasi võidan- võidan probleemilahendusmudeliga. Lapsed tulevad paremini kaasa lahendustega, mille väljatöötamisel nad ise osalenud on. Ainult vanematelt tulnud lahendused ei hakka enamasti "tööle".
Abi nende võtete kasutamiseks leiate Th. Gordoni raamatust "Tark lapsevanem" ja Gordoni perekoolist.
Laste uneprobleemidest on kirjutatud ka raamatus "Laste unerännud".
Paljudel juhtudel on abi olnud sellest, kui ema võtab päeval või õhtul lapse jaoks segamatut aega. Sel ajal on ainult nemad kaks koos ja laps saab seda aega kasutada nii nagu tema tahab. See on n.ö. kasvatusväline aeg.
Ja nii uskumatu, kui see ka ei paista, on paljudel juhtudel aidanud hoopis see, kui ema ja isa hakkavad kahekesi olemiseks rohkem aega võtma ja ka kodust välja käima, ainult teineteisega olemiseks,omavahelise suhte hoidmiseks.
Aga kuna probleem on Teil lapsega, siis alustada tuleb kehtestavast mina- sõnumist. Kõik muu tuleb sinna järele ja juurde.
Edu ja õnnestumist. Ja enesekindlust!
