Tere! Mure selline, et poiss 10-aastane on nüüd teistpäeva laagris ja on mulle selle ajajooksul mitu korda helistanud, et ta tahab ära tulla. Talle ikkagi ei meeldi, nõme on jne. Üritasin teda lohutada ja öelda, et varsti läheb paremaks, pole midagi hullu, sa oled ju sõpradega koos ja küll sul varsti tore on. Iga kõnega aga läheb ta hääl haledamaks ja ma hakkasin mõtlema järsku ikka peaks ta ära tooma. Kas peaksin järele andma või südame kõvaks tegema?
Tere!
Tekib kohe küsimus: "Kas laps on varem kodust kauem ära olnud ja kui on, kuidas ta siis on uues olukorras kohanenud?"
Kui on varem ka esinenud probleeme kohanemisel, siis on probleem sügavam ja vajab lahendust hiljem spetsialisti abiga. Kui see on aga esmakordne juhtum, siis võib oletada, et probleem on situatsioonist endast põhjustatud. Tegelikult Te ju ei tea, mis seal laagris siis lapsele õieti ei meeldi. Tunnete tasandil võib olla hirm iseendaga hakkama saada või on eakaaslastega suhteprobleemid tekkinud. Raske on võib-olla sealseid reegleid täita vmt.
Laps ei avalda koheselt oma probleemi olemust.
Parim, mida saate selles olukorras kiiresti teha, on mõista lapse tundeid. Selleks on vaja empaatiliselt kuulata ja tundeid peegeldada.
Kas kindlasti laagrisse jääma või mitte, sõltub lapse emotsionaalsest seisundist ja olukorraga hakkama saamisest.
Olenevalt lapse probleemist ja tema emotsionaalsest seisundist teha valikud siis, kui selgus olukorrast on olemas.
Kas laagrisse või mitte?
Teie olete lapsevanem ja tunnete oma last kõige paremini.
Jätaks otsuse valiku Teie enda teha.
Meelekindlat otsustamist!
