Mingist hetkest laps enam ei korista. Mitte mingi nipiga. Kui ikka kuidagi saan meelitada, koristab ühe asja ja hakkab vinguma ja virisema. Ei saa heaga, ei saa halvaga. Ja kui tal on külalised, siis veeretab kõik nende peale kavalalt. Et sina võtsid, ja sina paned või meelistab neid lausa...sa oled tubli poiss/tüdruk, pärast annan sulle midagi hea, korista, korista (kõike seda kuulen, piilun kõrval toast).
Et milles võiks asi olla?! Kust võiksin alustada, et laps jälle koristama panna?!
Sama probleem:
13a. Ütleb kui tuba segamini: "ei viitsi" või "pärast" aga noh peale mõningast nägelemist teeb korda kuigi see seisab väga lühiajaliselt sellisena. Asjad lihtsalt kukuvad käest põrandale. Aga kuni need asjad veel ainult tema tuppa kukuvad, siis seni ma eriti pahandanud ei ole. (isa on meil veidi karmim, aga tegeleb kasvatustööga harvem)
3a. Õpib agaralt vennalt seda "ei viitsi" varianti. Proovin seletada, et teist mängu hakkame tegema alles siis kui esimene kokku on pandud. Ega iga kord küll ei õnnestu. Ära koristamiseks kasutame nn. prügikoti ähvarduse varianti. Mõjub kuigi pigistab nutu välja: "emme aita". Eks me siis koos korja neid kanne põrandalt kokku. Aga mõni kord teeb ta seda ise ja täiesti iseseisvalt, siis kiidame.
kas koristamist kuidagi mängulisemaks ei saa muuta?
mul küll 2a, aga tema näiteks paneb mängu ühe osana mänguasjad "tuttu" või meelsasti kastide sisse "elama". ta mul pisike pedant ka - asjad peavad olema oma kohal, kõik sahtlid-kapid kinni jne.
jah, oleme proovinud ja vahel isegi niimoodi saab, kuid siiki, pidevalt ja koguaeg ei jaxa. tahax nii, et laps ise koristax, et kui ütlen palun pane need ära, enne ära uut võta ja ta täidax mu soovi. aga hakkab 1 suur kaklus ja tujude rikkumine. Asi on tal juba nagu nii vastu, et seda 100lt ignoreeritaxe:S . Midagi olen ma valesti teinud aga mida........
2 a laps ongi pedant, kõik olgu korras, 3 a hakkab kavaldama-ega mina üksi või aita mind, 4 a saab aru,et korras toas on parem olla, 5 a lükkab asjad kokku,sättida enam ei viitsi .Muidugi on lapsed erinevad - peres on näiteks teismeline poiss,kelle tuba ei ole kunagi segi, samas ta koristab harva,aga põhjalikult . Aga nati noorem tüdruk justkui tegeleb koristamisega pidevalt,aga tulemus jätab ikka soovida. Neljaastane korjab peale mängu kohe asjad kokku , riideid vahetab pidevalt ja sätib kappi. Ma ei ole kunagi nendega tülitsenud, märkusest tavaliselt piisab. Ja mu vanem tütar vihkas lapsena nõudepesu, jätsin ta rahule - nüüd töötab ta välismaa hotellis ürituste korraldajana ja lõpuks aitab ka nõud puhtaks pesta. Armastage oma lapsi ja aidake mõnikord
ka tuba läikima lüüa.
(kõike seda kuulen, piilun kõrval toast). 
