Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: Lapse armukadedus vanemate suhtes

Mirjam
Külaline
Postitatud 08.07.2006 kell 08:20
Mul on laps 1,6 aastane, kes on äärmiselt armukade meie suhtes. Kui ma meest tahan kallistada või lihtsalt kaisuski olla, siis poeg läheb väga armukadedaks. Ta tirib mind mehe juurest ära või tuleb lööb. Ja kui need ei toimi, siis ta lihtsalt väga solvub. Kutsume teda ikka enda juurde, et tule emme-issi sülle, et emme-issi teevad kalli-musi, aga tema ei taha. Mingit kambakalli meil teha ei saa (oli sõbranna soovitus, et teha pere kalli-musi, et siis hakkab leppima, meie puhul ei ole siiani toiminud). Kuidas ma saaksin seda olukorda muuta? On kellelgi ideid :rolleyes: , sest olukord on minu jaoks nii kurb.
Külaline
Külaline
Postitatud 11.07.2006 kell 03:55
kambakalli tavaliselt tõesti toimib, meie last see täielikult rahuldab nt... kui sinu laps ei talu, et sa issiga kallistad - äkki issi on kuidagi lapsega vähe tegelenud või muidu ebasoosingus.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 12.07.2006 kell 12:04

Muretsete oma poja armukadeduse ja pahaste reageeringute pärast.
Mis selle esile kutsub? On see tema viis anda märku, et soovib rohkem lähedust ning arvab, et ema peaks olema vaid tema päralt? Või on väikemehe kujutluses midagi ohtlikku ja hirmutavat, kui ema ja isa (suured inimesed) kallistavad? Oletusi võib jätkata. Seejuures võib anda selgust, kui jälgida, kas alati, erineval viisil, erinevas kohas füüsiline lähedus pahandab. See, milline fantaasia käivitub või millise tähenduse ta omistab, võib ju kutsuda esile ka erinevaid, sh ka agressiivseid reageeringuid. Ilmselt on oluline igati anda pojale teada, et tema on oluline ja seejuures hoolivad ka emme-issi üksteisest ning väljendavad seda kallistades. Kindlasti pole lahendus see, kui keelaksite pojal oma tundeid (ja vastavaid reageeringuid) välja näidata. Selles vanuses on sageli lastel oma vanemate suhtes vastakad tunded ja hea on kui saadate neid aktsepteerida (mis ei tähenda leppimist löömisega).
Ehk on tõesti midagi, mis teda hirmutab ning saaksite anda talle pakkuda kindlustunnet, et kõik on korras. Samuti võite ju ka omalt poolt väljendada, et olete kurb, kui ei saaks issiga kallistada ja saate pahaseks, kui teid lüüakse ning armastate nii poega kui issit jne.
Tõepoolest, mainitud kambakalli näib ka tore lahendus, kui lapsele see sobib ja rõõmu pakub.
Igal juhul on parim see, kui ei peaks kallistama salaja ja kõik saavad väljendada oma tundeid nii negatiivseid kui positiivseid.
Mõnusaid kallisid teile kõigile.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!