Laps ei taha magada oma võrevoodis. Vahepeal tahtis küll, aga nüüd ütleb, et tahab emme juurde. Meie mehega ei saa hästi magada kui ta meie vahel on. Tekki ei jätku ja palav on. Ütlesin lapsele, et kolmekesi me ei mahu ja mul on siis ebamugav ja kitsas, aga tema tahab emme voodisse. Lapse voodi on meie toas, tõstan ta sinna, kui ta meie õhtuse vaidlemise käigus on ära väsinud ja minu padjale magama jäänud. Kuidas panna tasiiski oma voodisse magama nii, et ta sinna ise läheks?
Täiesti arusaadav probleem - nagu sina tahad oma mehe kõrval magada, tahab lapski teile lähedal olla.
Aga et kuidas siis asja lahendada?
Meil oli ka sama kammaijaa selle voodivärgiga kuni ükskord juhuslikult-kogemata ostsime hästi armsa voodipesu ja koheva teki talle. Ja nüüd ta siis imetleb neid kaelkirjakuid ja hobuseid oma padja peal igal õhtul. Kuigi muidugi meie suur voodi jääb ikka esimeseks valikuks.
Lõppude lõpuks sõltub kõik ikka järjepidevusest, ükskõik mis viisil sa ta sinna võrevoodisse keelitad, kui ka lihtsalt tõstad - siis - karjub ta ikka ainult mõne korra, lõpuks ikka lepib. Sest harjumuse jõud valitseb siiski ka laste üle.
Minagi, sa proovisid rääkida lapsele oma murest, et kolmekesi on ebamugav voodis magada, tekki ei jätku ja palav on. See on hea mina-sõnum (tunne+käitumine+mõju). Temal on aga suur soov magada just emme juures ja vanema sõnumil justkui ei olnud mingit mõju. Sellisel juhul tuleks püüda last aktiivselt kuulata, peegeldades talle nt: Sa ei taha üldse oma voodis magada vmt. Laps ei väljenda oma vajadusi, muresid ja probleeme sageli verbaalselt ning just aktiivne kuulamine aitab selgusele jõuda, miks ta nii või teisiti käitub. Seejärel kui selgeks on saanud mõlema vajadused on lihtsam ka olukorrale lahendust leida, mis mõlemale sobib.
Ka siis kui laps hakkab omavoodis nutma, on palju abi just aktiivsest kuulamisest „Triinu ei taha oma voodis magada… üldse ei taha” ja nii peegeldada lapse tundeid mitu korda järjest. Laps rahuneb sageli selle peale.
Keelitamisel/meelitamisel on enamasti lühiajalised tagajärjed. Võib-olla laps küll mõned korrad nõustub oma voodis magama aga see on n-ö libe tee. Tekkida võib nõiaring, et laps ei lähegi voodisse, kui vanemal ei ole talle midagi meelituseks pakkuda (asjad kaotavad lapse silmis kiiresti oma väärtuse, seega iga kord uue peibutava meelituse leidmine läheb üha raskemaks).
Praegu on lahenenud olukord nii, et kui ta oma voodisse minna ei taha, (vahel juhtub, et tahab), siis läheb ta meie voodisse ja jääb seal magama. Leppisime lapsega kokku, et kui ta magama jääb, tohin ma ta tema oma voodisse tõsta.
Aga peale seda, kui laps on teada saanud, et ka ema sai aru et ta EI TAHA voodisse minna, mis siis edasi saab? Kas siis võetakse ta vanemate voodisse magama?
Sest näiteks minu õe laps saab sellise võtte peale ainult enesekindlust juurde - see kinnitus tähendab et teda mõistetakse väga hästi - loogiline jätk oleks tema arust siis, et nüüd saab ta koos vanematega magada.
Laps ei taha oma voodis magada, aga miks? Lapse käitumise taga on tema mingi vajadus, mis on rahuldamata. Ema voodis magamine on üks lahendus. Kui vanem on lapse loo ära kuulanud ja jõudnud selleni, miks laps ei taha oma voodis magada ning selgitanud ka oma vajadusi lapsele, siis tuleks tuleks edasi liikuda ja leida lahendus, mis mõlemale sobib. Kui laps saab aru, et ema mõistab teda, on ta ka valmis lahenduse suunas töötama. Tehke koos ajurünnak, mis võiksid olla kõikvõimalikud altervatiivid antud olukorras. Kirjutage kõik pähetulevad variandid üles (nt ka telgismagamine vmt). Hiljem hinnake koos, milline variant on mõlemale vastuvõetav. Selline ühine ettevõtmine võib-olla ühteaegu nii tore, kui ka aitab leida olukorrale lahenduse, mis sobib kõigile .
Kui vana laps on ? Äkki ei taha ta magada just võrevoodis. Hankige lapsele mingi teine magamisase ( niikuinii tuleb seda ju varsti teha). Meie tirts ei olnud ka nõus võrevoodis magama aga pikendatavasse lapsevoodisse läks ilma vastuvaidlemata ja tudub seal juba 2 nädalat ( loomulikult on padjakuhjad voodi eees). Lapsukesel vanust 1a 9 kuud.
.