|
uus
Külaline
|
|
Postitatud 12.04.2006 kell 16:08
|
|
Olen mures ja väga häiritud oma 3,5 aastase poja kombest oma nokuga mängida ja seda sageli katsuda. See komme on tekkinud u viimase poole aasta jooksul. Alguses arvasin, et see on arenguga kaasas käiv loomulik huvi oma keha vastu, kuid see käitumine ei muutu ja häirib mind üha enam. Olen talle korduvalt seletanud, et teiste inimest, sh minu juuresolekul ei katsuta ennast sealt, et see ei meeldi teistele ja nii ei sobi teha. Olen küsinud, et kas keegi teine (nt lasteias) teeb nii, aga ta eitab. Eriti kipub ta seda tegema magama minnes ja dushi all, samuti laseb dushist vett mõnuga noku peale joosta. Kui küsin miks ta nii teeb, siis vastab, et see on hea, nokul on siis "kõdi". Ta on minu arvates väga hoitud ja küllaldaselt tähelepanu saav laps, ka magama minnes loeme või laulame alati, ajame palju niisama juttu tema päevast jne. Ma ei usu, et ta teeb seda tähelepanuvaeguse kompenseerimiseks. Miks siis ikkagi? Mind tõesti häirib see ja olen talle seda korduvalt seletanud. Tulemusteta. Viimasel ajal olen hakanud tõsiselt ärrituma kui jälle seda märkan, mitmel korral olen kurjalt riielnud ning täna lõunase magamamineku eel sai viimaks laksu tagumikule. Ma kohe ei tea mida teha, issi ei pea seda probleemiks, mina ärritun nii, et silme ees must ja laps teeb üha edasi.
|
|
|
kiks
Külaline
|
|
Postitatud 12.04.2006 kell 16:30
|
Quote: Olen mures ja väga häiritud oma 3,5 aastase poja kombest oma nokuga mängida ja seda sageli katsuda. See komme on tekkinud u viimase poole aasta jooksul. Alguses arvasin, et see on arenguga kaasas käiv loomulik huvi oma keha vastu, kuid see käitumine ei muutu ja häirib mind üha enam. Olen talle korduvalt seletanud, et teiste inimest, sh minu juuresolekul ei katsuta ennast sealt, et see ei meeldi teistele ja nii ei sobi teha. Olen küsinud, et kas keegi teine (nt lasteias) teeb nii, aga ta eitab. Eriti kipub ta seda tegema magama minnes ja dushi all, samuti laseb dushist vett mõnuga noku peale joosta. Kui küsin miks ta nii teeb, siis vastab, et see on hea, nokul on siis "kõdi". Ta on minu arvates väga hoitud ja küllaldaselt tähelepanu saav laps, ka magama minnes loeme või laulame alati, ajame palju niisama juttu tema päevast jne. Ma ei usu, et ta teeb seda tähelepanuvaeguse kompenseerimiseks. Miks siis ikkagi? Mind tõesti häirib see ja olen talle seda korduvalt seletanud. Tulemusteta. Viimasel ajal olen hakanud tõsiselt ärrituma kui jälle seda märkan, mitmel korral olen kurjalt riielnud ning täna lõunase magamamineku eel sai viimaks laksu tagumikule. Ma kohe ei tea mida teha, issi ei pea seda probleemiks, mina ärritun nii, et silme ees must ja laps teeb üha edasi. |
|
|
arvaja
Külaline
|
|
Postitatud 12.04.2006 kell 16:35
|
|
See EI OLE probleem ja kui teed asja ümber liigset kära, tekib just lapsel ebaterve huvi või trots. Probleem on ainult selles, et ei teeks seda avalikus kohas, mida tuleks teada anda asjalikult ja konkreetselt, ilma nägusid tegemata. See, et laps oma vanemat vannis ei häbene, on ka normaalne. Kui asja ümber juba niipalju stressi ja paanikat, tuleks teema mõneks ajaks hoopis rahule jätta.
|
|
|
võimalik provotseerimine
Külaline
|
|
Postitatud 12.04.2006 kell 18:01
|
Selle juures, et on praegu parem mitte torkida, peaks ka tegelikult suhtuma asja rahulikult. Kui teed mitte märkama, aga ise krigistad hambaid ja õhk on elektrist paks, siis laps võib selle ära tunda. Tal võib näiteks olla kujunenud kihk provotseerida, kuna ta on hingelises segaduses ja teda huvitab, miks ema ikkagi niiii närvi läheb sellest. Kui süütust huvist saabki mõnel lapsel onaneerimiskalduvus, siis ega vanemad seda ära keelata ei saa, küll leitakse võimalus tegutsemiseks. Selles iseendast pole ka halba, laste seksuaalsus on erinev. Mina näiteks tegelesin sellega läbi lapsepõlve ja noh, nii lihtsalt oli. Mis siis sellest?
Kuna aga stress arvatakse olevat onaneerimahakkamist soodustav tegur, siis oletatavasti praeguses seisus on teil loodud onaneerimiseks soodne õhkkond.
|
|
