Olen väga mures, sest läbisaamine on tütrega väga halb. Ta on 19 aastane ning elab noormehega juba koos. Olen selle üle väga õnnelik, sest tema poiss on tore jne. Konflikt on aga selles, et kui kodus käib, siis haugub ja õiendab minuga ning heidab ette et olen teda valesti kasvatanud - ei ole sundinud, liiga leebe jne. Samas jälle küsib minu arvamust ning kui see ei sobi talle, siis vihastab mu peale - tähendab pidevad tülid. Oleme varem kooselades väga hästi läbi saanud, olen tema heaks kogu aeg olemas, mõistev ja leebe - andnud tal ise oma otsused teha, ei ole kunagi sekkunud. Ta on muutunud ärrituvaks ning minu vastu väga manipuleerivaks ja pahaks, ta ei oska isegi põhjendada miks. Küll ütleb, et armastab oma poissi ning muu teda ei huvita, siis heidab aga ette, kui võtan tema õe lapsehoidjaks toreda noore tüdruku (minu tütar keeldus) ning karjub, et teda ei armastata enam. Konfliktsituatsioone on nii palju, et ei jõua siis kirjutada. Kas on võimalik, et puberteediiga võib tulla ka hiljem 19 aastaselt. Tänan neid, kes oskavad natukenegi nõu anda või selle teema vastu huvi tuynnevad, sest olen viimaseid kuid rase ning mul on veel pisike kaheaastane tütreke. Kõige jubedam on see, et vanem tötar on võtnud mult usu lastekasvatusse leebuse ja headusega. Ning kõige hullem, et süüdistan ennast ning peast jooksevad enesetapumõtted. Ei oska, nutan ainult, olen sügavas puntras. Palun aidake, set olen sellesse muresügavusse laskumas
See võib tõesti olla suur pettumus, kui soovite emana oma lastele parimat ja rõõmustate, kui näete neid õnnelikuna ning seejuures kuulete oma tütrelt hoopis etteheiteid, et olete teda valesti kasvatanud. Olete hakanud tõsiselt kahtlema senistes arusaamades ja kasvatusviisides ning see on viimasel ajal viinud teid enesesüüdistusteni ning selles puntras ei paista enam väljapääsu. Praegu oleks aga parim rahulik, rõõmus meel ja õnnelikud suhted, kui perre lisandumas uus liige.
Usun, et oma sisemuses on kindlasti Teil veel alles usk, et headus, mõistmine, lastele iseseisvumist lubav kasvatus on parem kui ranged käsud-keelud. Mis siis ikka toimub Teie ja tütre vahel, et vastuolud nii teravaks on läinud? Millest tingitud selline mittemõistmine?
Niisiis jätkuvad tülid erinevatel põhjustel ja suur mure süveneb.
Väga rängalt võib mõjuda lapse etteheide, et teda ei armastata ning püüd tunnetega manipuleerida. Näib nagu tunneks ta millestki puudust – on see varasem tore ja lähedane suhe emaga, rahulolematus uue eluga, suhetega, iseendaga? Vahel on nii raske jõuda tegeliku häirituseni ja selguseni, mis kutsub esile tugevaid negatiivseid emotsioone. Selge on see, et tunded on teil mõlemal tugevad, kuid selgust pole. Vahel on kergem kedagi rünnata ja süüdistada, kui väljendada seda, et tunnen puudust kellestki ja vajadust läheduse järele. Vahel on küll noored valmis õnnelikult armudes oma elu alustama, kuid muutus on liialt suur ning vajadus endise harjumuspärase ning armsa ja tuttava kodu ja oma pereliikmete järele jääb alles. Ühtäkki oled endisest ringist (suhted, igapäevased-tuttavad tegemised) väljas ja ei saagi aru, et selle järgi võib tunda igatsust. Vanemad on olnud ju lähedased pikki aastaid ning õnneks on vähestele kodunt lahkumine vaid pääsemine köidikutest. Enamasti on ikka nii, et uhke tunne ja ahvatlev on olla iseseisev, kuid endisest kodust ja vanematest tuntakse ikka puudust.
See kõik on vaid oletus, mis võib toimuda Teie tütres. Selgust omavahelistes suhetes vajate te kindlasti, selgust selles, mis just teie vahel toimub. Niisiis, on oluline, et saaksite ette võtta ühe südamliku vestluse. Täiesti kohane on see, kui väljendate oma tundeid praeguses olukorras, oma muret suhete pärast, seda kuidas see Teile mõjub ja soovite endiselt toredaid suhteid. Kindlasti on raske taluda, kui peate jälle kogema süüdistusi, kuid loota võib ka sellele, et tütar avab end selles, mida ta vajab ja ootab praegu, kuidas end tunneb jne.
Jaksu Teile suhete taastamisel, kindlasti on alles ka 19.a. neius Teie armas tütar, kindlasti olete teineteisele jätkuvalt olulised ja hoolivad. Ja ikkagi, kui peaks juhtuma, et on raske, siis omavaheliste suhetes mõistmisele aitab kaasa pereteraapia.
Ühel teist on tõsised probleemid, …või mõlemal? Kirjas vähe infot, mistõttu tekkis mõttesse 3 eri varianti. Või on kõik 3 korraga…
TÜTREL MURE?
Elukogemus näitab, et tavaliselt, kui noorel inimesel on tõesti õnnelik armastus käsil, siis ta ei muretse, palju sina teda armastad ega viitsi sinuga maid jagamas käia. Äkki tal on oma poisiga tõsised mured? Sinul aga titad ja ta tunneb ennast täiesti üksikuna. Siis peaks katsuma ta kuidagi asjast rääkima saada, stiilis “viimasel ajal tundud kuidagi õnnetu…”
LAPS ISTUB PÄHE?
Või on tõesti tegemist erakordselt sõjaka …või ärahellitatud, pretensioonika tüübiga? Siis peaks kuidagi selgeks tegema, et lapsepõlv on läbi ja täiskasvanud elavad enda, mite teiste inimeste elu. Sina oled ka inimene oma õigustega. Pähe ei tohi lasta istuda, aga tõsistel teemadel rääkides tuleks olla rahulik ja tasakaalukas, eriti kui üritad oma pedagoogilist praaki siluda. (Kõik me teeme praaki, inimese kasvatamises pole keegi proff). Kui asi aga selline, et tüüp lihtsalt käib “uksi paugutamas”, siis tuleks, kahjuks küll hilinenult tegeleda mingite piiride seadmisega. Resoluutselt öelda, et sellise käitumisega pole siin majas kohta. See pole küll psühholoogia seisukohalt õigeim, kuid selles vallas koolitamata inimesel ei pruugi mingi kavalam poliitika ka õnnestuda. Lõpuks peab sind ju ka teistele lastele jaguma!
RASEDUSHORMOONID+ÜLE-EMMEMINE
Või oled sina temaga nii kokku kasvanud, et ei saa emmemist lõpetatud või lased ennast tühistest repliikidest närvi ajada. Sa EI PEA püüdma olla iga hinna eest sõbranna nr.1. Mõned vanemad kohanevad raskelt sellega, et suured lapsed vajavad diskreetsemat kohtlemist kui titad. Rasedad on teinekord väga tundlikud ja kergestisolvuvad, äkki oled ka sellises seisus? Kui selgub, et temal isiklik elu normaalses korras, siis peaksid oma emainstinkti põhiliselt suunama väiksematele ja mitte tema üle ülemäära pead vaevama.
Nagu näha, palju küsimusi ja variante. Ehk on abi analüüsist, kumb esimesena ärritub või millistest teemadest tõuseb tüli. Miks tuleb jutuks, kuidas teda on kasvatatud, kumb teist seda teemat üles võtab? Kui teed seda ise, siis – on seda ikka vaja? Põhimõtteliselt on ju tegu kahe täiskasvanud inimesega ja kui ta pole oma kasvatusega rahul, on tal võimalus oma lastega paremini proovida ja ta võiks keskenduda sellest mõtlemisele. Seda võikski talle öelda. Võibolla oleks samas huvitav rääkida teemal, kuidas tema oma laste kasvatamist ette kujutab, ilma irooniata ja südamlikult. Muidugi, kui teil vestlused ei kulge, pole mõtet vägisi torkida.
Jonnivate laste puhul aitab hästi, kui ei lasta ennast provotseerida. Hingatakse enne karjuma hakkamist kolm korda sügavalt sisse. Kui publik ei ela kaasa, siis etendus lõpeb rutem. Täiskasvanudki ju suured lapsed .
Tänan! Olen oma tütrega rääkinud terve õhtu ning meie läbisaamine on praegu väga hea. Marge Vainre kirjutis meeldis talle väga, sest see aitas paremini mõista mis võiks temas toimuda. Olen väga rahul tulemusega! Eks näis mis edaspidi saab
.
