|
kiusaja ema
Külaline
|
|
Postitatud 09.04.2006 kell 19:39
|
laps käib lasteaias vanemas rühmas, kodus selline sõbralik ja mõistlik, vahest tavalisest lapsest veel mõistlikumgi, arurab kaasa, hoiab titat.
aga väljaspool kodu- järjest rohkem olen hakanud aru saama, et salamahti täiskasvanutele mitte silma jäädes, kipub teisi , just neid, kes ei kuulu tema lähedaste sõprade sekka, kiusama. ja kius tal peen- ei räägi inimesega, alustab mingit mängu ja kui kiusatava kord või hakkab tollel hästi minema, siis käib välja uue mängu. täiskasvanud peavad minu last väga toredaks, aga ma ise olen mures..
kodus rääkides saab hästi aru. eks teda ennast ole ka mängust paar korda välja jäetud, aga üldiselt on ta kergesti ise seltskonda sulanduv, tal head sõbrad .
ei oska enam midagi peale hakata.
kord on isegi kiusamise pärast tutistada saanud(mina kui ema tean ja märkan.), miski ei aita, rääkinud oleme sellest palju, olen isegi üritanud teda samasse olukorda panna, kuhu tema teisi paneb, ja ta ikka teeb edasi.
jutt 6 aastasest tüdrukust
|
|
|
melissa
Külaline
|
|
Postitatud 28.04.2006 kell 17:48
|
olen selliseid lapsi näinud. kahjuks (sry - ei taha halvasti öelda ega arvagi, et halb ema oled!)  aga alati olen nähes taoliselt käituvaid lapsi, nende vanemate peale mõelnud, ka smitte pole kodus või kasvatuses vigu v.m.t.
soovitaks käituda ehk niipidi - võta ette rahulik pikem jutuajamine temaga. ürita välja juurida küsides küsimusi, mis teda ajendab seda tegema. järsku on mingi viha, mida ta mujal välja elada ei saa, lapsel sees. viha on normaalne nähtus ja lastel on kõik omadused olemas, iseasi kuidas keegi neid välja elab. mõni jonnib ja karjub emaga või isaga, mõni kakleb õe-vennaga. jutust sain aru, et ta on kodus justkui musterlaps - ehk ta ei saagi seda "paha" tunnet kodus ja kiitvate tuttavate ees välja paisata. teeb seda teisel e. siis kiusamise näol? 
vabandan veelkord, oled kindlasti väga hea ema, ma lihtsalt ütlesin välja oma arvamuse.
|
|
