Esiteks ma väga vabandan, et teie kirjale vastamine võttis oodatust kauem aega. Mitmete asjaolude kokkulangevuse tõttu ei olnud võimalik 48 tunni jooksul vastata, vabandan veelkord.
Kirjutasite, et teil on 2,7 aastane tütar, kellega koos elate oma vanemate majas. Teie mees töötab välismaal ning selletõttu viibib ta harva kodus, kuid teil on järgmisel aastal plaanis oma kodu soetada. Hetkel valmistab teile raskusi lapse lõunauni. Te sooviksite, et ta magaks kodus olles oma voodis, et tema uni oleks võimalikult kvaliteetne ka öösel ning et teie laps võiks ilusasti magada ka lasteaias.
Teie lapse une harjumused muutusid, kui vahetasite kiikuva võrevoodi tava voodi vastu välja ning lõunaajal ei maga ta mitte enam oma kärus, vaid uues voodis. See muutus võib põhjustada lapses vastumeelsust uues voodis magamise suhtes, sest iga uus olukord nõuab harjumust ning hetkel on neid uusi olukordi mitu tükki korraga käsil. Iga muutusega käib kaasas pingete tõus, isegi positiivsed muutused mõjuvad inimesele stressi tekitavalt. Lisaks aseme muutusele on teie pere suureks muutuseks ka lasteaias käimine ning võib juhtuda, et teie laps tunneb ennast nende kõikide muutuste keskel segaduses olevat. Selleks, et harjumine voodi kui ka lasteaiaga sujuks kiiremini ja valutumalt – selles saate teie oma last aidata. Oluline on lihtsalt endale teadvustada, et mu lapsel on käsil mitu uut olukorda ning ta vajab nendega kohanemiseks aega ja lapsevanema rahulikku ning toetavat kohalolu.
Te olete kodune ema ning seetõttu laps igapäevaselt lasteaias ei käi. See on hea, et te saate oma lapsele lasteaiast vabu päevi võimaldada, kuid samas võib kohanemise perioodil olla just vajalik teatud rutiini tekkimine. See tähendab seda, et kui laps päris täpselt aru ei saa, et üks päev käisin lasteaias, teine päev mitte, siis võib eelnevalt lapses tekkida justkui kramp/hirm, sest ta ei tea, mida enam ülejärgmiselt päevalt oodata. Paradoksaalsel moel võivad lapsed parema kohanemise nimel hoopiski vajada järjepidevat uues olukorras viibimist, et antud olukorda paremini tundma õppida. Te võite mõelda, kuidas teil on lasteaias käimine organiseeritud ning kas see toetab lapse paremat kohanemist. Siinkohal on kindlasti abiks kogenud õpetajatega sellel teemal rääkimine.
Soovitan teil oma lapsele märku anda näiteks igal õhtul, mis teda järgmisel päeval ees ootab ning ikka selles võtmes, et lapsel oleks, mida oodata. Näiteks “Homme on lasteaiapäev – sa saad seal selle punase kutsuga mängida (tooge midagi konkreetset välja, mida näiteks kodus pole), seejärel käite te õues ning sööte. Peale söömist ja lõunaund, tulen ma sulle järele”. Kui lapsel on teada, mis teda järgmisel päeval ees ootab ja millal ta teid uuesti näeb, siis suurendab see tema turvatunnet. Hommikul lasteaeda minnes korrake uuesti üle, millal te uuesti kohtute ning andke talle teada, mida ta siis võib teha, kui teie või issi igatsus peale tuleb. Te võite talle õpetada, et kui sul on emme või issi igatsus, siis sa võid meie pilti (perefotod on tihtilugu lasteaias olemas ning ka voodite juures nähtaval) vaadata ning ma mõttes saadan sulle siis suure kalli või õpetada last minema oma kaisulooma kallistama vms. Niiviisi toimetades annate te lapsele teada, et kõik tema tunded on aktsepteeritud ning õpetate kurbuse/igatsuse puhul ennast rahustama.
Lapsed kohanevad lasteaiaga erinevalt. Mõned lapsed harjuvad paari nädalaga uues kohas magama, mõnel võib see võtta kauem aega, mõni kuu või kauemgi. On ka neid lapsi, kes ei maga üldse lasteaias. Lisaks sellele, et lapse unevajadus on lapseti ning erinevatel hetkedel erinev, mõjutab magama jäämist veel ka see viis, kuidas seda tehakse. Te tõite välja, et lasteaias on aidanud, kui õpetaja silitab teie lapse pead. Teie omaltpoolt saate veel mõelda, kas te ise lõuna ajal viite kodus samu tegevusi läbi nagu lasteaias. Pean silmas, et peale söömist tualetis käimine, riidest lahti võtmine ning toolile asetamine, öösärk selga ja teki alla. Nende tegevuste juures võite te last juhendada, öeldes mis tegevus millele järgneb. Niiviisi toimides on mõju sama nagu ma eelnevalt olen juba välja toonud – kui laps järgib teatud rutiini, tekib sellest harjumus, mis muudab maailmast arusaamise laste jaoks ette ennustatavaks ja turvaliseks. Lisan teile ka lingi ennetava sõnumi kohta, mida võite kasutada nii lasteaeda mineku eel, kui ka lõunaune eel, et laps teaks, mida oodata. Lisainformatsioon asub siin: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Te tõite välja, et sooviksite vahepeal ühte ööd, et ennast välja puhata. Te hoolitsete oma lapse eest üksinda, sest mees viibib töö tõttu eemal ning selline olukord võib igale lapsevanemale mõjuda lõpuks kurnavalt ning üksindustunnet tekitavalt. Igale lapsevanemale võib mõjuda murettekitavalt ka see, kui on veel märgata lapse stressi, mis väljendub öösel nutmise näol. Samas on teil olemas vanemad, kellega te pole alati just ühisel meelel, kuid nad on siiski teie läheduses olemas. Julgustan teid oma vanematega rääkima, et ehk oleks teil ühiselt võimalik asju organiseerida nii, et te aeg-ajalt saakiste selle ühe segamatu ööune iseendale lubada. Lapsed on väga tundlikud ning tajuvad väga hästi ära, kui nende ema või isa on rahulolematu või kurb. Lapsed ei pruugi küll täpselt aru saada, mis see on, miks ema või isa teistmoodi käitub, kuid selle ebameeldiva tundega toimetulekuga võib lastel esineda rohkem jonni ning ka rohkem rahutuid öid. Mõelge hetkeks iseenda tunnete ja mõtete peale ning tunnistage endale, et teie vajadused on nii sama tähtsad, kui teie lapse omad. Laste rõõm sõltub ennekõike lapsevanema enda olemisest. Kui lapsevanem on rõõmus ja rahul, on seda enamasti ka lapsed.
Kirjutan teile mõnedest mõtetest veel seoses parema une tagamisega.
Kui laps ärkab lõunaune ajal üles ning otsib teid või soovib teie juurde tulla, võite talle rahulikult öelda “Kõik on hästi, ma olen siin. Jää nüüd uuesti magama”. Kui ta ärkab nutuga üles võite talle näiteks öelda “Kõik on korras, sa nägid halba und, kuid nüüd on see möödas. Pane silmad rahulikult kinni ning maga edasi”. Andke lapsele aega, et ta saaks reageerida teie öeldule ning vajadusel korrake uuesti oma soovi. Enese kehtestamise kohta saate lisamaterjali lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Te soovisite teada, kas te saaksite ise midagi ära teha, et laps ei ärkaks nutuga üles. Lisaks eelnevale, mis juba kirja sai, on oluline see, et laps saaks võimalikult kiiresti magama. Mida kiiremini teie laps uinub, seda parem on tema unekvaliteet. See tähendab seda, et vajadusel silitage tema pead ja olge lihtsalt olemas, ta vajab seda turvatunnet. Olge temaga koos seni, kuni ta uinub.
Lisan teile ka lingi, kus saate vaadata erinevaid videoklippe seoses lapse unega: http://unekool.ee/est/filosoofia/videod/
Soovin teie perele rahulikku ja kosutavat und!
|
