Tere, pöördun sellise murega, et 2,8 a väike poiss ei soostu enam oma voodis ja oma toas magama, tahab ainult emme-issi kaissu. Taustaks nii palju,et viimase poole aasta jooksul on meie peres päris palju muutusi olnud ja see on ka meid, täiskasvanuid kurnanud. Me nimelt elasime Soomes. Kevadel kolisime seal oma kodust uude kohta ja tegelikult peale seda algasidki taas magamisega probleemid pojal. Varem ta jäi omas toas ja omas voodis ilma suuremate draamadeta magama. Vahel küll pidime pikalt ta voodi kõrval istuma enne kui ta uinus, aga see läks ajaga veidi paremaks. Öösiti on ta alati mitu korda ärganud ja ka siis tuli ta tihti hommikupoole ööd oma padjaga meie juurde. See meid ennast enam liiga palju ei seganud, sest suur osa ööst saime suhteliselt hästi magada. Peale Soomes kolimist ei soostunud ta enam oma toas magama, kuigi asjad olid toas samad ja meie lähedal. Juulis tulime perega Eesti, siis saime talt ka kaua kestnud lutisõltuvuse ilma suurema kisata ära. Küsis luti järele vaid paar päeva.Kuid öösiti ärkas suure nutuga üles, tundus nagu oleks kuutõbine, veerand tundi tavaliselt kestis see kisa keset ööd ja siis kui ta lõpuks ärkvele saime, jäi taas rahulikult magama.Augusti alguses sündis meile uus beebi ja siis kolisime Eestis oma koju ning suurem poiss läks siin lasteaeda. Lasteaiaga kohanes ilusti. Kuid Ta on oma venna peale armukade. Kohati käitub ise kui tita, kakas nt mähkusse ja räägib,et ta on ka väike jne. Teine variant on,et käib titale kõrva kisamas ja teda kiusamas, aga õnneks enamuse ajast on ta venna suhtes neutraalne. Proovin igapäev temaga kahekesi midagi teha, kas siis klotsidest ehitada, midagi meisterdada vms, et saada nn ühist aega.Pigem on hetkel olukord selline, et emme on kòige tähtsam. Issi enam millegipärast nii hästi ei sobi, ei hambaid pesema,ega muid asju tegema. Saan aru,et tal on olnud lühikese aja jooksul väga palju uusi asju: 2 kolimist, lutist võõrutus, uus lasteaed, venna sünd, kuid ma ei oska nüüd enam kuidagi edasi minna. Ma end kloonida ei saa ja pooleks ka ei lähe. Õhtul läheb rahulikult oma tuppa, oma voodi, vaatab oma ühe multika ära, räägime päevast, silitame ja kallistame ning siis hakkab nõudma emme-issi voodisse, kaissu. Kui räägin,et emme on su juures kui tudule jääd ja olen pärast ka koguaeg lähedal, ei sobi see talle. Ta võib end niimoodi käima tõmmata,et maadleme mitu tundi seal ja lõpuks kõik õnnetud. Lasteaias magab ta kenasti päevaund, kodus käib ka sellepärast suur trall. Ta kohe kuidagi ei taha lõunaunne minna, kuigi kukub ise õhtupoolikul väsimusest kokku kusagil. Kuidas teda taas harjutada oma tuppa ja oma voodisse magama? Beebi magab omas voodis meie voodi kõrval. Kas ma peaksin laskma tal lihtsalt omas tempos muutustega kohaneda,mitte liiga palju ootama ning igal õhtul ikkagi teda oma voodisse viima hoolimata et ta sealt meie kaissu tahab vòi kuidas edeneda? Ette tänades, S.
Teie pereelus on toimunud palju suuri ning olulisi muudatusi ja teie 2,8 aastane poeg ei nõustu enam oma voodis uinuma.
Olen teiega täiesti nõus, et lapsele peaks andma aega, et ta kõikide nende muutustega jaksaks toime tulla. Kuna ümberkorraldusi on olnud tõesti palju, siis teie poolt kirjeldatud käitumise kohta võiks öelda, et see on poja normaalne reaktsioon tema jaoks ebanormaalsele olukorrale.
Kui sünnib noorem õde või vend, siis paljud vanemad lapsed teevad arengus justkui hüppe ja neist saavad “suured”. Samavõrd on levinud, et see hüpe toimub tagasilangusena varasemasse etappi. Beebit jälgides aktiveeruvad n.ö. peegelneuronid, mis ärgitavad käituma nagu väga väike laps. Mõnikord matkitakse alateadlikult väiksema lapse liigutusi ja tegevusi. Samal ajal võib suurem laps näidata üles pahameelt ja agressiivsust väiksema vastu.
Uinumise osas tasub tähele panna, et lapse ajus toimuvad muutused võivad käivitada lahkumineku paanika. Laps tajub uinumist teatud moodi kaotsiminekuna. Arenguliselt on see normaalne. Kui on olnud palju stressi ja lisaks peab ema veel beebiga jagama, siis on uinumisharjumuse muutus hästi mõistetav. Lisaks mõjutab olukorda lapse unevajaduse mõningane vähenemine.
Usun, et kui poeg saab piisavalt teie tähelepanu, siis taastub tema turvatunne peagi ja ta saab rahulikult oma arenguga edasi minna. Võib olla saab isa mõnda aega rohkem keskenduda väiksemale lapsele ja teie saate rohkem olla vanema lapse päralt. Seda võiks võrrelda näiteks justkui mobiili aku laadimisega. Kui aku on jälle laetud, siis saab tavalises rütmis edasi toimetada. Teie vanem laps lihtsalt vajab teie tuge.
Kui mängite, arutate midagi, teete koos mingeid toiminguid, siis püüdke anda lapsele võimalusi eakohaste valikute tegemiseks. Kui laps keskendub valikule, siis aktiveerub tema aju see osa, mis arendab mõtlemisvõimet, loogikat ja õppimisvõimet ning lapse arenguline allapoole toimunud nihe kaob.
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
