Lapsel tuli esimene hammas alles 11-dal kuul ja mitu kuud oli 3 hambaline. Sõime enamuses putru ja püreesid. Peale 1,3 aastat hakkas hambaid ridamisi juurde tulema ja olen üritanud tükilisema toidu peale üle minna, aga...Laps ei näri toitu ja hoiab sööki pikalt suus. Imeb vedela toidust välja ja paks jääb kauaks suhu. Lõpuks neelab alla. Sõime wokki juurviljadega ise pistis omale suhu ja hommikul soolt tühjendades avastasin täissuuruses alla neelatud toidu. Kurki, õuna, virsikut jne. pole üldse söönud. Ja ise hammustada toitu ka ei taha. Sattusin mingi teksti peale, et ilmselt lapsel söömishäire. Saangi aru, et normaalne see pole, aga kelle poole sellise murega pöörduda. Või tulebki niikaua suruda kuni ära harjub?
Teie laps keeldub tükilisest toidust, ning kui see ka suus on, ei näri seda, vaid neelab tervete tükkidena alla. Teie kirjast ei selgu, kui vana laps praegu on ega ka see, kuidas on antud söömisprobleem mõjutanud tema kehakaalu ja tervislikku seisundit.
Muretsemiseks on tõesti põhjust. Kui laps keeldub püsivalt närimast, siis võib see kaasa tuua häireid oraalmotoorikas ning häälduspuudeid. Kui laps ei saa pikka aega piisavalt puu- ja köögivilju, tekib tal mineraalainete ja vitamiinide puudus. Kirjutate, et hambad tulid lapsele suhu suhteliselt hilja. Ehk on vastumeelsus tükkidega toidu suhtes tingitud sellest, et tema tutvus taolise toiduga toimus pigem hiljem kui lastel keskmiselt. Sel juhul aitab aeg ja kannatlikkus. Kas tõrge närimise suhtes on tingitud hambumusest, tuleks lasta spetsialistil üle vaadata.
Vastumeelsus teatud toidugruppide suhtes seostub sageli suurenenud ärevusega. Pidage silmas, et antud temaatikaga seoses ei tohi lapses ja lapse ümber tekitada suurt negatiivset pinget – mida suurem on sund, seda tugevamaks muutub hirm ning ärevuse kasvades keeldub laps veel tõenäolisemalt uute toitude proovimisest. Seega, asja saab paremuse poole suunata ainult heaga, sõbralikult, last toetades, talle aega andes.
Psühholoogilise poole pealt on üheks võimalikuks põhjuseks taolise käitumise puhul sensoorne söömishäire. Sel juhul soovitatakse uue toidu tutvustamisel teha väikesi muutusi, tutvustada uusi aistinguid ja uudset toitu läbi mängu, aidata lapsel ennast tunda füüsiliselt ja emotsionaalselt turvaliselt. Soovitatud on tutvustada uut toitu järk-järgult ja korduvalt, et tekiks aktsepteerimine ja kaasata laps toiduvalmistamisse ning lauakatmisse.
Söömishäiretega tegeleb Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriakliiniku Söömishäirete osakond ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik. Arvan, et peaksite esmalt rääkima oma perearstiga, kes saab teid vastava spetsialisti juurde edasi suunata.
