Tere,
2,5 aastasel on juba päris pikka aega (u. aasta) komme hoida pehmeid toite, n. banaani, leiba, muna vms., pikka aega suus seda lutsides. Laps võtab võimalikult suure ampsu, keerab keele selle ümber rulli ja vahel paneb ka silmad poolkinni. Lõpuks närib ikka ka ja sööb ära, aga ampsu suus hoidmise aeg võib olla mitu minutit. Tundub nagu kasutaks ta seda luti asemel. Lutist võõrutamine toimus juba aasta tagasi ja varsti pärast seda ta hakkaski toitu suus hoidma. Kohati on aru saada, et ta kasutab seda enda rahustamiseks, kuid seda juhtub tihti ka ilma mingi näilise põhjuseta lihtsalt söögi ajal. Rääkimine, keelitamine, meelitamine, kurjustamine ei ole aidanud seda harjumust muuta.
Kas tegemist võib olla mingi füsioloogilise/ ortodontilise vajaduse või probleemiga või hoopis mingi psühholoogilise vajadusega?
Teie lapse harjumus hoida toitu suus on saanud alguse peale lutist võõrutamist ja tundun üsna loogiline järeldada, et need kaks asja on omavahel seotud. Ma ei ole küll meditsiiniliste teadmistega, kuid usun, et see ei ole tõesti muud, kuid harjumus, mis lapsele meenutab positiivseid seoseid lutiga ja võib toimida rahustavalt. Küll aga ei teeks paha konsulteerida, kas see harjumus võiks kuidagi kahjustada hambumust. Kui aga laps tõesti hoiab toitu suus vaid mõned minutit, siis on vähetõenäoline, et jõuaks kahju teha.
Saan aru, et püüate nüüd omakorda sellest harjumusest last võõrutada, kuid tulemusteta. Kurjustamine ei ole tõesti hea abinõu. Kuid ega ühest konkreetset kiiret lahendust ei pruugi ka olla. Kui välistada otsese kahju tekitamise võimalus, siis võiksite ka mõelda, kuidas see teema üldse probleem on? Kui lapsele see meeldib ja kahju ei sünni, siis pole sellest ju midagi, kui ta lihtsalt aeglasemalt sööb. Kui laps end nii rahustab, siis võite jälgida, kas saate talle pakkuda veel meeldivaid ja ohutuid viise, mis sarnaselt toimivad – pakuvad hea enesetunde, rahustavad. Kui toredaid asju on rohkem, siis ehk loobub laps peagi ise sellest harjumusest ega pea temaga võitlema.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
