Kas ja mis vanuses beebi on võimeline tegema seoseid, et nutt toob soovitud lahenduse ja nutule reageerimise tagajärjeks on rohkem nuttu? Näiteks kui viiekuune hakkab kõhuli olles või voodisse pannes või poolunes nutma - kas peaksin tingimata reageerima?
Lühike vastus oleks, et juba sünnist saati kujunevad seosed beebi käitumise ja ema reageeringute vahel. See on eluliselt vajalik. Beebil pole ju palju teisi võimalusi, kui nutuga anda teada oma vajadustest – tunneb ta siis külma, märga, janu, nälga, müra, väsimust vm. Samuti on ju loomulik, et laps vajab kõigele lisaks turvatunnet ja seda pakubki talle sobiv ja tuttav keskkond ning eelkõige ema kohalolu ja reageeringud tema märguannetele.
Kuid ma saan aru, et teie küsimus tuleneb sellest, et teile näib, et oleksite justkui sattunud soovimatusse nõiaringi, kus nutt on vahend, mille kaudu ta saab oma tahtmise ning ta nutabki järjest enam, sest see mõjub. Täiesti arusaadaav, et lapse pidevad nutud on kurnavad, eriti kui see lühendab niigi väheseid puhkehetki või uneaega.
Ma usun ja küllap usute teiegi, et laps ei nuta põhjuseta ega ei manipuleeri teadlikult teiega. Sellist võimet tal lihtsalt veel pole. Võtke seda olukorda nii, et lapse nutt tähendab, et ta vajab midagi ja ta ei oska seda teisiti väljendada. Õigupoolest on see hea, sest nii saategi ju teada, et ta vajab midagi – teie osaks jääb vaid olla läheduses ja taibata, kuidas te saate talle heaolu pakkuda. Pole vaja muretseda, kui te tema vajadustele reageerite, et ta lihtsalt nö lõbu pärast veel rohkem nutma hakkaks. Kui aga siiski nii näib, siis jälgige seda, et ta tema vajadused saaks märgatud ja arvestatud ilma selleta ka, et ta ei peaks nutma või liialt kaua nutma. Samuti tasub tõsiseilt võtta, kui näib, et ta nutab selleks, et teie ilmuksite. Seegi räägib ju mõnest ebamugavusest või hirmust ning jällegi tema vajadusest, nt teie läheduse järele.
Teie konkreetse näite põhjal võib oletada, et tal on ebamugav olla kõhuli, see võib ju olla ka väsitav, sest pole veel suutlikkust end ise vabalt keerata, asendit muuta. Voodisse paneku nutt võib rääkida sellest, et tal on voodi või magamaminekuga mõni ebameeldiv seos. Sel juhul on mõistetav ka poolunes nutuhood. Iga väikese nutu peale uneajal pole tõesti vajalik kohe reageerida, kuid seda juhul, kui olete veendunud, et tema põhivajadused on täidetud ja tal on suutlikkus iseseisvalt uinuda. Sellele aitab aga kaasa, kui tal on positiivne seos oma voodiga, ta magabki peamiselt oma voodis ning see koht mõjub talle rahustavalt, turvaliselt ja seostub uneajaga. Sel juhul ei kujune probleemiks ka nt öösel ärkamine ja ise uuesti uinumine.
Kui harjutate last iseseisvalt uinuma, siis kindlasti mõelge läbi magamaminekuga seonduv, sh sellele eelnev rituaal ning kujundage see ühesuguseks. Jälgige, et lapsel oleks kindel päevarütm, et saaks ärkvel olekul tunda piisavalt teie tähelepanu ja hoolitsust, siis on tunneb ta end üldiselt hästi ja turvaliselt ning tema valmisolek ilma nututa und oodata järjes parem.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
