Minu poeg on lapsest peale olnud väga ekstreemselt ühekülgse toiduvalikuga( see on ka peamine tema Aspergeri sündroomi väljendus), millest omakorda tuleneb krooniline kõhukinnisus.
Samuti on peaaegu olematuks muutunud tema vedelikutarbimine.
Aastaid sai ta Duphalaci kui abivahendit kõhukinnisuse leevendamiseks. Nüüd on u 2 aastat püüdnud ilma hakkama saada, kuid viimase poole aasta jooksul on lisandunud ( vahepeal hullemini vahepeal vähem) pükste määrimise teema ning mitte ainult. Lapsel on tihti sõrmed kakased, ja mulle tundub, et talle isegi meeldib see tugev lõhn. Kõigele lisaks on pea võimatu teda saada pükse vahetama, hoolimata sellest et lõhn on tugev. Küünealused on kakased, ja seda lapsel, kes on nt ülivaliv iga toidu pisilisandi suhtes, või ülifriik näiteks kui keegi teine on nt joonud samast tassist kui tema jne. Ta eitab ise probleemi, ja kahjuks ei suuda ka mina jääda lõputult rahulikuks, sest olen üsna lõhnatundlik ning jutt on ikkagi väga teravast lõhnast(arvatavsti tuleneb see sellest, et kakamassid, on ka sooles vägapikalt "laagerdunud". Ühe pesuga ma riietelt lõhna maha ei saa
Sel nädalal oli juhtum, kus laps saadeti õpetaja poolt klassist ebameeldiva lõhna pärast välja, ja teised lapsed on hakanud eemale hoidma. Niisiis on probleem nii füsioloogiline, psüühiline kui sotsiaalne. Kust aga abi saada, kui pole siiani saanud???
Tavapärased soovitused reguleerida lapse toidulauda, ei aita, olen sellega tegelenud kõik kümme aastat ja survestamine ei vii kuskile. olen sel teemal temaga lõputult rääkinud, ja see ei muuda midagi. Seda vaatama sellele, et ta on muidu väga nutikas poiss. Samas saan aru, et see kõik kohutavalt hävitab ta enesehinnangut. Lisaks olen muidugi aastaid olnud mures uhekülgse toitumise ainevahetusliku poole pärast.
Nüüd näen, et lisandunud on selline murettekkitav käitumismuster.
Seni kuni pääsen toitumispsühholoogi juurde, ootan teilt abi, kuidas peaksin käituma.Ja kas on vajalikud ka mõne eriaalaarsti uuringud, sest tegu võib ju olla ka mõne füsioloogilise kaebusega, millele ta sel moel lahendust otsib.
Ilmselgelt minu närviline reaktsioon ei ole see, mis probleemi lahendaks, aga olen sellest ise väga häiritud ja pinges.
Poja pükste määrimine ning pärasooles urgitsemine on teie jaoks tõsine probleem. Ja mitte ainult teie pole häiritud, vaid ka laps ise tunneb oma käitumise tõttu tagasilööke suhetes, häbi klassist väljasaatmise tõttu jne.
Pükste määrimise puhul võib tegu olla enkopreesiga, mis on tahtele allumatu roojamine, mida iseloomustab väljaheite valgumine püksi. Pükste määrimine on enamasti juhuslik, see kaasneb sageli pingesituatsioonidega. Enkoprees on sageli seotud kõhukinnisusega, mille puhul vedel soolesisaldis valgub väljaheitemassidest mööda (ülevooluenkoprees), tegemist võib olla ka pärakulõhedega. Kaka urgitsemine võib viidata ikkagi kinnise kõhu vaevustele. Neid oletusi saaks perearsti juures kontrollida, seega soovitan teil ühendust võtta konsultatsiooniks lapse perearstiga.
Teisalt võib ekoprees seotud olla psüühiliste probleemidega. Üheks tahtmatu roojamise põhjuseks on peetud ka lapsevanematevahelisi keerukaid suhteid, ka vanem-laps pingelisi suhteid, suhted koolis (10-aastane on eelteismeline ning suhted eakaaslastega, üldse grupi suhted muutuvad talle üha olulisemateks), võite mõelda, kuidas on koduse õhkkonnaga lood teie kodus.
Mida vanemana teha? Kõigepealt tuleb teil jääda rahulikuks ja mitte määrdunud pükste pärast pojaga pahandada,- see lisaks veelgi pingeid ja häire jätkuks. Võite proovida võimalikest mure- teemadest (suhted koolis, kiusamine, ebaõnnestumised, emast/kodust eemalolek, jne. jne.) pojaga rääkida. Olge hea kuulaja, tundke huvi, käivitage vestlus- sõnastage ümber lapse sõnum, see aitab tal edasi rääkida. Olge hinnanguvaba, lihtsalt kuulake ja sõnastage ümber. Aktiivsest kuulamisest lugege lähemalt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/ , see annab pojale tunde, et ta on oluline ja see, millest ta räägib, on oluline. Välja võivad tulla tõsised muretekitajad. Näiteks võivad lapsel olla erinevaid pingeid, hirme, ootusi.
Lisatuge lapsele pingetega toimetulekuks pakub loovteraapia, näiteks meetod "Töö saviväljal", ehk saviteraapia, milline aitab hästi ka enkopreesi puhul - võtke ühendust Tallinna Perekeskuse psühholoogiliste nõustajatega: http://pk.ee/nustamisteenistus-2/pshholoogiline-nustamine. Saviteraapia teenust erinevates Eesti kohtades pakuvad veel: http://lastetugi.ee/admin/upload/savitoo%20kontaktid%2022_10_2013(5).pdf
