Tere
Jutt on lahest väiksemast lapsest, kes on 3,11 ja 2,6 aastased. Viimased kuu aega on üks jube trall see õhtune magamaminek. Nad magavad omaette toas, mõlemil oma voodi, üksteisest ca 1 m kaugusel.
Iga päev üritame hoida sama rutiini, käia õues, toas mängida ja tegeleda aga ikka tundub, et õhtul pole piisavalt väsinud. Loeme igal õhtul ka koos raamatut enne voodisse minekut, et nad saaks piisavalt maha rahuneda mängudest.
Isegi kui üks on väsinud, siis teine lollitab ja jaurab ja ei jää kuidagi magama, siis ei saagi kumbki magada.
Kõige rohkem teebki kurvaks see, et ei tea enam, mida teha.
Mulle tundub, et see probleem on olnud ca kuu aega, kui päkapikud käima hakkasid. Me küll ei teinud sellest nö suurt numbrit, et päkapikud käima hakkavad, me ei toonitanud seda ja ei "ähvardanud, meelitanud" neid kuidagi ka päkapikkudega aga ikkagi oli tunda, et see teeb nad ärevaks, hommikul ärkasid ka varem, et minna kohe vaatama, mis sussi sees on.
Võib-olla on oluline öelda, et kommi meie lapsed ei saa ega ka muud magusat peale kuivatatud puuviljade, kodus tehtud küpsetiste. Telekat meil pole, multikaid ei vaata. Ometi on neil praegu selline periood, kus mõeldakse välja igasuguseid pahandusi ja palju on tohutut kisamist, kaklemist juba vähem, aga pigem just selline...lollitamine. Suurem naerab ainult vastu, kui teda voodis keelama minna. Lõpuks istub ikka üks meist nende juures, et nad ei saaks voodist välja tulla. Juttu aga räägivad ikka edasi ja uinumine võtab tavaliselt 1-2 tundi aega. See on jube väsitav, lõpuks, kui nad magavad, ei jää meil mehega omavahel olemiseks üldse aega. Kui me sealt toast ära tuleme, siis tulevad nad voodist välja, rohkem just suurem, poiss. Väiksem, tüdruk jutustab ja laulab voodis aga ei jää ka vaikseks.
Millegipärast on nii ka, et kui mees käis komandeeringus, siis mul tekkis lastega rutiin paremini ja nad jäid õhtuti ilusti magama. Väga harva oli selliseid õhtuid, kus ma pidin neid korrale kutsuma. Kui mees tuli koju, oli esimesest õhtust kohe kõik teisiti ja eks see ongi normaalne, et neil oli vaja ümber harjuda. Nüüd on mehel puhkus ja ta on juba pikalt kodus olnud, kuid siiski ei ole vana magamajäämise harjumust tagasi saanud. No kohe kuidagi ei saa neid magama. Mida peaks tegema?
Teie peres kasvavad kaks vahvat mängueas põnni, kellele meeldib mürada, mänge välja mõelda (mis võivad vahel meile täiskasvanutena ka lollitamisena tunduda... jne) ja kellega nüüd on tekkinud viimase kuu jooksul erimeelsused magamajäämise osas.
Päkapikuärevuse osas olen teiega ühte meelt, isegi kui te ei rõhuta selle aja ja tegelaste erilisust- muinasjutuline ja eriline on see ikkagi ning selles vanuses lapsed elavadki justkui maagilises reaalsuses, kus väljamõeldud ja päriselu on segunenud, seega on päkapikud tegelased, kes sobituvad ideaalselt nende mõttemaailmaga. Tänaseks, kui jõuluaeg õnnelikult selja taha jäänud, võib tasapisi ka unerutiin tagasi paika loksuda...
Teiseks unemure põhjustajaks võib olla ka see, et lapsed kasvavad, arenevad, ning muutuvad nii nende unevajadus, kui uinumise kellaajad. Kui lastel on raske õhtul uinuda, ning on aru saada, et nad ei ole veel unised, võiksite proovida nende uneaegade edasinihutamist.
Lisaks võib abi olla kindlatest unerituaalidest. See võiks koosneda juba paar tundi enne uneaega rahulikumatele tegevustele üleminekuga (ei mängita enam elevust tekitavaid mänge), teler vaikseks või kinni- teie peres seda segajat ka pole!; valgus hämaramaks, hääled tasasemaks... Siis hambapesu, unejutt, kallid/musid ja head ööd!
Võite koos arutada, millest võiks uinumisel abi olla,- ehk on see julgust pakkuv kaisuloom, unelamp, värske õhk, jne. Kaasake oma põnnid probleemilahendusse, see annab neile signaali, et on olulised ja nendega arvestatakse.
Samas- seiske ka iseenda vajaduste eest! Selge eneseväljendus on teile vajalik ja abistav oskus oma tunnetest ja soovidest lastele teada andes.
Sõnastage lastele oma vajadus, olge aus ja avatud, näiteks: " Õhtuti mitu tundi teid magama panemine väsitab mind ja ja pahandab ka. Soovin, et saaksite uinuda rahulikult ja kiiresti, siis puhkan ka mina end öösel hästi välja." Võtke see teema jutuks siis, kui probleem pole akuutne, st mingil rahulikul, probleemivabal hetkel. Rääkige oma murest, tunnetest sellega seoses, ja mida lastelt ootate. Kaasake neid ideid pakkuma, mida saavad nemad omalt poolt teha selleks, et nende ema end hästi tunneks,- uskuge, lapsed on koostöövalmid, kui neile seda võimalust pakkuda!
Vanemana tunneme end kindlalt ja reageerime rahulikumalt, kui teame, mil moel käsitleda keerulisi olukordi/konflikte või kuidas aidata mures last. Vaadake lähemalt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
jne) ja kellega nüüd on tekkinud viimase kuu jooksul erimeelsused magamajäämise osas.