No ei saa enam hea ega kurjaga Saab aru küll, et see pole ilus aga ikkagi lasteaiast koju tulles õnnetus püksis.
Ütleb, et ei jõua minna ja olid õues lasteaias ja ei tea kus vets on jne...
Ajab igasugust udu. Mul mõistus otsas. Keelasin arvutiga mängimise ja kommi ei ostnud. 1 päev oli tubli teine päev sama jama. Lasen istuda potil, et enne ära ei tule kui kaka tehtud aga ei midagi.
Mul mõistus otsas. Ta ometi suur laps, no kaua võib? Mis on viga?
Olete mures, et laps kakab püksi. Enamasti kuskil 2-aastaselt hakkavad lapsed tasapisi mõistma, et potti kakada ei olegi nii hull kui võibolla algul tunduda võis. Teie lapse puhul peaks uurima, et kas laps lasebki kogu häda püksi või määrib pükse. Viimasel juhul võib tegu olla kõhukinnisusega ja valuga, mis tõttu laps ei julge kakada ning see, mis püksi tuleb on tema jaoks õnnetus. Tegelikult püüab sellisel juhul laps kakamist üldse vältida - kinni hoida. Sellise olukorra leevendamiseks peaks kasutama lahtisteid ning ka arstiga nõu pidama.
Kui aga laps mitte ainult ei määri pükse vaid siiski teadlikult lasebki kaka püksi, tuleks püüda teda potile "meelitada". Käskude ja noomimistega siin juures hakkama ei saa. Pigem ikka heaga ja kiitusega, kui laps on nõus potile istuma. Arvestama peab ka sellega, et kakamisega käib tihti kaasas mingi kindel rituaal. Proovige välja selgitada, mis võiks teie lapsele olla selleks rituaaliks, mis aitab tal rahulikult potil istuda ja kakada. Kui asi kohe ikka ei õnnestu, siis ärge kurjustage. Selles olukorras saab edasi ikka kiituste ja meelitustega. Kannatlikkust teile!
Ei tea kas kohe psühholoogi juurde vaja minna. Minu lapsel oli lihtsalt valus kakada ja sellest tuli hirm ning hoidis kinni. Nii kaua hoidis kinni kuni tuli püksi. Perearstiga proovisime igasugu asju. Tablettidega kõhtu lahti saada. Rääkisin poisiga ka pikalt laialt. Mingil hetkel probleem kadus. Samas jah kui ikka huvitav tegevus pooleli, siis ei tule järsku tõesti pähe. Karistamine ei aita, seda ma ei usu. SIis hakkab veel häbenema ka ja pükse peitma, arvan, et see teeb pigem asja hullemaks.
minu lapsel (3a) hakkas sama probleem seoses lasteaias käimisega. enne käis kodus ilusti suurel potil, lasteaiast alates hakkas tihti pükse määrima, ühesõnaga hoidis kinni kuni jaksas. rääkisime sellest miljon korda, ükskord ta ütles, et ei taha lasteaias kakada, sest teised võivad tulla. sain aru, et kuna ta ei saa oma asja seal kindlas rahus toimetada, siis hoiab kinni (et õhtul kodus teeb), aga selle suure kinnihoidmisega läheb kõht kõvaks ja see mis välja tuleb teeb juba haiget. siis tekib hirm ja ta hakkab aina enam kinni hoidma ja kakamist vältima. nõiaring. kui juba nädala polnud kakanud tegin microlaxi, et vaevast lahti saada. nüüd on asi hakanud laabuma. lasteaias ta endiselt ei kaka, aga organism on vist sellise rezhiimiga harjunud, et teeb regulaarselt õhtuti kodus.
aitäh viimasele kirjutajale. Meil tuli ka lasteaias hirm kakada ja hakkas kinni hoidma. Kodus siis oli valus kakada ja kui enam ei jõudnud kinni hoida puges peitu. Saime asja nii kaugele, et kui emme jaole saab tõstame poole kakamise pealt ruttu potti ja siis emme kallistab ja silitab selga. Ei pahanda! Aga jah teadsin, et peaks arstile näitama. Proovime ka mikrolaxi.
Saab aru küll, et see pole ilus aga ikkagi lasteaiast koju tulles õnnetus püksis.