Mul on mure oma 8-aastase poja pärast. Tal on igapäevaselt mitu paha tuju hoogu, mille jooksul ta sulgub oma tuppa ja ajab kõik minema või hakkab järjest kaeblema iga toimuva asja üle, kusjuures kaebamine ei ole ratsionaalne ja ta ei otsigi lahendust (näiteks täna hommikul kooliminekuks sõpru oodates oli toas palav, aga õue ei saa minna, sest seal on külm, ja koridoris olevat veel palavam kui toas). Samuti tõrjub igasugust huvi kooliasjade vastu (ei ole nõus näiteks vihikuid näitama, isegi kui seal on näiteks vigadeta etteütlus ja viis, rääkimata juhust, kui töös on õpetaja parandusi).
Mossitamist on märganud nii sõbrad kui klassiõpetaja, kes tunnetab, et laps ei talu nõus õppetöös mingit kriitikat ega ole nõus abi või soovitusi vastu võtma. Kui püüan uurida, kas midagi on halvasti, siis läheb täiesti lukku ja kordab ainult, et ei. Sageli väidab asju trotslikult (mulle meeldibki, kui lörtsi sajab ja kõik poriseks saab). Kui halva tuju hood välja arvata, on laps nii koolis kui kodus väga hea käitumisega, arukas ja koolitöö on üldiselt jõukohane, natuke on raskusi keskendumisega ja koolilärmi talumisega. Lasteaia-east suuremaid käitumisprobleeme ei mäleta.
Kuidas käituda, et neid paha tuju hoogusid vähendada või vähemalt mitte neile hoogu anda? Kas selline tujukus on eakohane ja mööduv või tuleks otsida mingit tõsisemat põhjust?
Paha tuju esineb mõistagi aeg-ajalt igaühel ja see on loomulik nii suuretel kui väikestel inimetel. Tujukuse, ärrituvuse, meeleolulanguse sagedus ja intensiivsuses mängivad suuresti rolli ka individuaalsed eripärad, isiksuse jooned, närvisüsteemi omadused. Sellest tulenevalt on ka valmidus reageerida ja toime tulla olukordadega erinev. Kas teie poja sagedane paha tuju räägib mõnest tõsisemast probleemist või mitte, on väga raske kirja põhjal oletada. Kuid vahel on olulisem oskus last neil paha tuju hetkedel mõista ja aidata, kuivõrd täpse põhjuse teadmine. Nagu ka oma kirjas küsite, kuidas käituda, et paha tujuga toime tulla või vähemalt mitte neile hoogu anda. Peamine soovitus on saavutada lapsega hea kontakt, olla tema jaoks olemas nii, mis võimaldaks tal tunda mõistmist ja rahuneda. Seega vajab ta head kuulajat, kes aktsepteerib tema tundeid ja meeleolu, aitab tal sõnastada endas toimuvat ja kogeda aktsepteerimist. Hea kuulaja, kes kasutab aktiivset kuulamist, peegeldab, kuidas teisest aru saab, on empaatiline ega püüa teist muuta, hinnata ega mingil moel kritiseerida, etteheiteid teha. Samuti ei ole neil hetkil kasu nõu andmisest, veel vähem moraalilugemisest ega näägutamisest. Isegi parim soovitus võib saada trotslikku reageeringu, sest laps pole selleks veel valmis. Kui aga lihtsalt sõnastada ümber ilma igasuguse omapoolse hinnanguta kuuldule, võib see mõjuda toetavana, sest laps kogeb, et tema tunded on lubatud, temaga pole miskit valesti. Kui te ei tunneta survet väljastpoolt, leiab ta üles endas valmisoleku muutuseks. Mis talle ka muret ei teeks või mis ka poleks probleem tema jaoks, on ju oluline, et lahendus sobiks talle. Veelgi enam, vajab ta positiivset kogemust ja usku endasse. Saan aru nii, et ta on ülitundlik kriitika suhtes, läheb kergesti lukku, käitub trotslikult – seda enam vajab ta tunnustust, positiivset tagasisidet, mis annaks talle enesekindlust. Võiks praegu võtta eesmärgiks leida üles need viisid, mis keskenduks kordaminekutele, eduelamuse pakkumisele, et oleks põhjust talle näidata, et ta saab ise hakkama paljudes asjades, milles ehk on hakanud kahtlema.
Küllap on mõned ilmingud easpetsiifilised. Näiteks selles vanuses võib olla (ja vahel rohkem just poistel) kõrgenenud õiglustunne, soov olla teistest parem, võistelda, pälvida tähelepanu ja tunnustust, olla liider, konkureerida osavuses, tugevuses, autoriteedi otsingud ja tema meele järgi olemine, tähtis on soovitud gruppi kuulmine jm.
Hea kuulamise käigus võibki selguda mõni peidetum põhjus, mis paha tuju taga on. Vahel on mõni mure nii sügaval peidus, et laps ei oskagi seda sõnastada. Kui aga keegi tõeliselt empaatiliselt kuulab, saab selle teemaga paremini kontakti. Soovitan meie kodulehel veel tutvuda ka suhtlemistõketega (need panevad lukku) ja aktiivse kuulamise näidetega (Suhtlemisoskuste KKK ja abiks on ka Th.Gordoni raamat „Tark lapsevanem“).
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
